/nginx/o/2015/04/28/4007817t1h5640.jpg)
Tööinspektsiooni andmetel küündis mullu Eestis registreeritud tööõnnetuste arv 4635 juhtumini, kasvades võrreldes 2013. aastaga 452 võrra.
Tööõnnetuste arv on Eestis kasvanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tegelikult on enamus raskete tööõnnetuste põhjuseks samal tasapinnal libisemine või kukkumine – selle tagajärjena on suur osa töötajaid sunnitud olema töölt eemal üks kuni kolm kuud, diagnoosiks luumurd,» märkis Qvalitas Arstikeskuse peaarst doktor Toomas Põld tööinspektsiooni teatel.
Samas on tema sõnul siis tegemist selliste õnnetustega, kus töökeskkonna parandamine ei nõua suuri kulutusi. Tihti on tööõnnetuse põhjuseks vedelema unustatud juhe või kast, kinnitamata põrandakate, maha kukkunud ese, kuivatamata jäetud põrand või tööks sobimatute jalatsite kandmine. «Kõik need asjad nõuavad eelkõige hoolimist ja märkamist, mitte suurt rahakotti,» sõnas Põld.
Samuti on töötajate tervise puhul suureks murekohaks stress, mis on Euroopas sageduselt teine tööga seotud terviseprobleem. EU-OSHA korraldatud Euroopa arvamusuuringu põhjal pidasid üle poole töötajatest tööstressi oma töökohas tavaliseks. Kõige sagedamad tööstressi põhjused on töökohtade ümberkorraldamine või töökoha ebakindlus, pikad tööpäevad või liigne töökoormus ning kiusamine ja ahistamine töökohas.
Sama küsitluse järgi arvavad ligikaudu neli töötajat kümnest, et nende töökohas ei tegeleta stressiga piisavalt. «Juhid ja töötajad peavad teadma psühhosotsiaalseid riske ja tööstressi varajasi ohumärke ning neile peab oskama kiiresti reageerida. Paraku hetkel see nii ei ole, abi otsitakse tihti alles siis, kui probleem häirib juba väga tõsiselt igapäevast elu,» lisas Põld. Seetõttu julgustab ta nii tööandjad kui töötajaid käima regulaarselt töötervishoiuarsti juures.
Eelmisel aastal toimus Eestis 4635 registreeritud tööõnnetusest, millest 3725 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 894 juhul raske kehavigastuse ning 16 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga.