/nginx/o/2012/03/14/1011822t1ha9fb.jpg)
Riigikogu vana koduleht oli ajale jalgu jäänud ning sestap oli vaja uuendada mitte vaid välimust, vaid kogu tehilist süsteemi, sõnas Riigikogu Kantselei direktor Maria Alajõe 98 000 eurot maksnud kodulehe kohta.
Riigikogu uuest kodulehest: vana oli ajale jalgu jäänud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu uue veebi arendamine ei ole olnud pelgalt kodulehe uue disaini ehk uue väljanägemise tegemine. «Riigikogu eelmine veebileht oli juba 10 aastat vana ning ajale jalgu jäänud. Seda nii välimuselt kui ka meie endi tehniliste vajaduste rahuldamiseks. Seetõttu oligi vaja uuendada kogu veebi, sealhulgas tehnilist platvormi ja liideseid väliste süsteemidega,» sõnas Alajõe.
Ta selgitas, et arendamise käigus uuendati täielikult tehnilist lahendust ja mindi üle uuele sisuhaldusplatvormile. Samuti oli vaja luua töömahukad liidestused vajaliku info veebilehel kuvamiseks nii eelnõude menetlemise ja dokumendihalduse süsteemist kui ka stenogrammide ja hääletuste infosüsteemist. «Need on väga suured tööd, mis projekti maksumust pelgalt kodulehe disaini alusel hinnates, jääksid põhjendamatult tähelepanuta,» sõnas Alajõe.
Riigikogu uue veebi arendamine koosnes mitmest osast ning tööde tegemiseks on tehtud 3 aasta jooksul mitmeid riigihankeid ja pakkumusmenetlusi. Tööde hind on Alajõe selgitusel olnud just selline, millise raha eest on ettevõtted olnud valmis seda tööd tegema, vastates sealjuures hankemenetluses seatud tingimustele ja nõuetele. Seejuures valiti teostajaks alati soodsaima pakkumuse teinud ettevõte.
Disainerite kriitika, nagu ei oleks Riigikogu uus veebikodu mõeldud vaegnägijatele, et vasta Alajõe sõnul tõele. «Sellele tasemele vastamiseks on tänapäeval mitmeid viise ning peale ekspertidega konsulteerimist lahendasime selle ühel levinumal viisil, kus veebilehitseja zoomiga kuni + 200 puhul töötab kogu veeb täisfunktsionaalsuses (ning eraldi nuppu suuruse muutmiseks ei loonud),» kirjeldas Alajõe, kelle sõnul vastavad kujunduslahenduse värvid vajalikule kontrastsuse tasemele.
Uus veeb valmib etapiviisiliselt nagu paljud suuremahulised tarkvaraarendusprojektid ning arendused jätkuvad. «Juba lähikuudel lisanduvad veel mitmed uued funktsionaalsused ja täiendused. Ühe jätkuprojektina oleme planeerinud mobiilsete vahenditega veebi vaatamise parendamise,» ütles Alajõe. Parima mobiililahenduse leidmine eeldab head analüüsi, sest Riigikogu kodulehe kasutajad on äärmiselt erinevate vajaduste ja soovidega - juristid vajavad eelnõusid, ajakirjanikud uudiseid ja eelinfot ning turistid üldist infot.