Tundub uskumatuna, et supermarketis võidakse müüa suvalisi metsa alt kaevatud taimi, aga just selline esmapilgul veider lugu juhtus Maximaga.
Sajad hobiaednikud said supermarketis petta
Suur oli maaülikooli marjateadlase Taimi Paali üllatus, kui aprilli alguses ühes Tartu Maximas nägi müügil tavalisi metsamustika taimi, mida müüdi kaunis ja uhkes pakendis kui Hollandist pärit istikuid.
«Tegelikult on selles pakendis kännasmustika sordi «Patriot» asemel hariliku mustika taimed,» rääkis teenekas marjateadlane. Paal andis kohe poele teada, et tegu on petukaubaga.
«Mul on õnnestunud paarist Maximast oma 30–40 taime müügilt vähemalt mõneks ajaks kõrvaldada, aga tuleb välja, et nad sokutasid pärast mu poest lahkumist jälle taimed müüki,» rääkis Paal.
Ka tema kolleegid käisid Tartu Maxima poodides rääkimas, et kännasmustika asemel on müügil metsa oma, kuid tulutult. «Ühes Maxima poes öeldi koguni, et nad keelduvad taimi müügilt korjamast. Enne pidavat peakontorist tulema käsk,» rääkis Paal. Aga käsku Maxima peakontorist ei tulnud, kuigi teadlased saatsid kohe 5. aprillil pärast pettuse avastamist sinna ka pöördumise.
«Firma on nagu Titanic, mida on raske valelt kursilt õigele käänata. Kui samasuguse jäärapäisusega jätkatakse, siis võib ka Maximast kirsside ja õunapuude asemel pajusid ja haabu osta,» tõdes teadlane.
Muide, metsa alt üles kaevatud haavaistikute müümine murelite pähe on Tartus tõestisündinud lugu, mis tõsi küll juhtus nõukogude ajal. «Maximast ostetud «Patrioti» karbis olnud hariliku mustika taimed soovitaksin poodi tagasi viia,» sõnas Paal, kelle arvates on petta saanuid üle Eesti kindlasti mitte üks või kaks, vaid sadu.
Kui Postimees eelmisel esmaspäeval Maximale järelepärimise saatis, leidis firma ka mitu nädalat kadunud maaülikooli teadlaste kirja üles ja juba 22. aprillil korjati petukaup müügilt.
Maxima Eesti kommunikatsioonidirektori Ty Lehtmäe sõnul võtsid nad ühendust mustikaid tarninud Hollandi firmaga ja selgus, et tõepoolest oli kultuurmustika, täpsema nimega kännasmustika sordi «Patriot» partiisse sattunud ekslikul kombel hariliku mustika taimi.
Antud partiis oli ligi 500 taime, millest osa olid õiged, ning neid müüdi hinnaga 4.49. «Tegemist on tõsise eksimusega,» sõnas Lehtmäe.
Ta lisas, et kauplusekett tugines tarnija edastatud dokumentidele, mille ehtsuses puudus põhjus kahelda, samuti ei osanud pood ise nende taimede erisust tähele panna.
Maxima peatas partii müügi oma kauplustes, samuti nõuab poekett tarnijalt täiendavaid selgitusi ja infot meetmete kohta, mida on ette võetud sellise eksimuse vältimiseks tulevikus.
«Loomulikult tagastame ostusumma kõikidele klientidele, kes on kultuurmustika asemel ostnud kogemata harilikku metsas kasvavat mustikat. Selleks palume pöörduda lähimasse Maxima kauplusesse,» rääkis Lehtmäe. Ta tänas teadlasi, kes selle tarnija komplekteerimisprotsessis juhtunud eksimuse avastasid.
Maaülikooli taimeteadlased soovitavad aga enne mustikataimede ostu endale selgeks teha vahe meil kasvava hariliku mustika ja kultuurmustikate vahel – kultuurmustikate võrsed on ümarad, hallikaspruunist kuni tumedama pruunini, hariliku mustika võrsed on helerohelised ja teravate kantidega.
«Üldiselt tuleks õige liigi korral uurida ka sorti. Kännasmustikasortidest, mis kasvavad ligi 1,5 m kõrguseks, võiks katsetada koduaias vaid sorte «Patriot» ja «Bluecrop», ülejäänud ei pea külmemal talvel pakasele vastu,» rääkis Paal.
Eelistada tuleks külmakindlaid hübriidmustikasorte, mille taimi müüvad meie omamaised puukoolid ja mustikakasvatustalud. Külmakindlad sordid on «Northblue», «Are», «Aino», «Alvar», «Northland», «Northsky».
«Seniks kuni meil istuvad suurfirmade kauba sisseostjate kohal asjatundmatud jäärapäised tegelased, eelistagem eestimaist!» soovitas Paal hobiaednikele.