/nginx/o/2015/04/27/4006351t1h1229.jpg)
Pärast 21 aastat tagasi sõlmitud vaherahu on vaenutegevus Aserbaidžaani ja Armeenia vahel üha lähemal avalikule sõjale – piirkonnas, kuhu lääne energiaettevõtted on investeerinud kümneid miljardeid dollareid ning rajavad parasjagu torujuhtmeid Türgi kaudu Itaaliasse ja ülejäänud Euroopasse.
Royal Bank of Scotland hoiatab, et 3. mail asetleidvad valimised Mägi-Karabahhias, mille armeenlased enne vaherahu sõlmimist endale haarasid, võivad vallandada teravamad kokkupõrked.
Relvastatud kokkupõrked «seavad ohtu nafta- ja gaasijuhtmed Lõuna-Kaukaasias,» vahendab Bloomberg Business ülevaadet, mille läkitas klientidele RBSi analüütik Londonis Anna Tokar. Bakuus paikneva Kaspia Kaitseuuringute Instituudi andmetel on käesoleva aasta esimesed neli kuud olnud piirkonnas kõige verisemad – ametlik hukkunute arv on 31.
Nagu ütles 21. märtsil uudisportaalile France 24 Armeenia president Serž Sargsjan, võib sõda jätkuda «iga hetk».
Aserbaidžaani kaitseminister Zakir Hasanov ütles aga läinud kuul oma sõduritele, et nood «kasutaksid iga võimalust, päeval ja öösel», et tappa armeenlasi, kes kontrollivad rahvusvahelise üldsuse silmis neile kuuluvad territooriumi.
«Ma olen täiesti veendunud, et saame oma tahtmise,» ütles märtsis televisiooni vahendusel Aserbaidžaani president Ilham Alijev. «Me taastame oma territoriaalse terviklikkuse.»