Asjaajamised, millest pärast lähedase surma pole pääsu

Foto: SCANPIX

Kuigi pärast lähedase surma ei pruugi  ametlik asjaajamine meeldegi tulla, on vaja sellega kindlasti tegeleda, et end hilisematest probleemidest säästa.

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivaski sõnul tuleb inimese surmast teavitada kindlasti võimalikke võlausaldajaid, sest juba enne pärimistunnistuse saamist on võimalik alustada läbirääkimisi potentsiaalselt päritavate võlgade täitmiseks.

«See on oluline seetõttu, et lepingujärgsete nõuete arvestamine ei peatu isiku surmaga, näiteks lisanduvad laenulepingu järgsed intressid jne,» selgitas ta.

Kohustuste olemasolul võib potentsiaalne pärija asuda neid täitma enne pärimistunnistuse kätte saamist. Pangaesindaja sõnul tagab lepingu õigeaegne «ülevõtmine», et pärimistunnistuse saamisel ei oota pärijat näiteks üllatavalt suureks muutunud laenumakse või ilma elektrita korter. 

Probleemid elatise ja pensioniga

«Samuti on oluline informeerida surmast ka isiku suhtes kohustusi omavaid isikuid, sest kohustus võib olla isiklik ja sellisel juhul võib tekkida vajadus pärast surma saadut tagasi maksma hakata,» rääkis Siilivask. Ta tõi näiteks riigilt surnule makstud pensioni või ka elatise, mis on määratud varasema kohtumäärusega «See on ka isiklik ja pärijatel nende summade saamiseks õigust pole,» märkis Siilivask. 

Juhul, kui inimene  võis saada pensioni välisriigist, tuleb tema surmast teavitada ka vastavat saatkonda. «Meie riigi kontekstis  võib olla oluline võta ühendust Vene Föderatsiooni Suursaatkonnaga,» tõi ta näite. Lähedase lahkumisest tuleb informeerida ka kindlustusseltse ja kohtuväliseid menetlejaid (politsei, mupo). «Aga ka kohtutäiturit, kui tead, et pärijale oli näiteks määratud liiklustrahv või täituril on täitmisel määrus, mis on seotud isikliku kohustusega (nt seesama elatis). Mõlemad ei ole päritavad ja menetlused lõpetatakse,» rääkis ta.

Pärandist loobumine

Kui inimene ei soovi pärida, siis on pärandist loobumiseks vaja informeerida ka notarit.  «Loobuma peab sellisel juhul kogu suguvõsa, aga seda võib teha ühise avalduse alusel ja sellisel juhul on kulu alla 100 euro,» rääkis Siilivask.

Notarite Koja tegevdirektor Eve Strangi sõnul loetakse pärand vastuvõetuks juhul, kui pärija kolme kuu jooksul pärast pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest teadasaamist pärandist ei loobu.

Pärandist loobumiseks tuleb pöörduda notari poole. Loobuda saab üksnes kogu pärandiosast, millele pärijal on õigus. Kui pärimisest loobutakse, läheb pärandiosa sellele isikule, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Kui isik on pärandist loobunud, ei saa ta oma otsust enam muuta.

 «Esineb eksiarvamusi, et kui ei ole soovi pärida, siis ei pea pärija midagi tegema ning nii vabaneb ta ka pärandaja kohustustest. Selline võimalus oli tõesti kuni 2009. aastani, mil jõustus kehtiv pärimisseadus,» rääkis notar. Praeguse pärimisseaduse järgi on nii, et kui pärija midagi ette ei võta ehk ei esita notarile pärandist loobumise avaldust, siis on ta pärast loobumistähtaja möödumist pärandi vastu võtnud.

Lepingute ümbervormistamine

«Lähedastel tasub kõigepealt üle vaadata lepingud esmavajadusteks vajalike teenuste osutajatega (erinevad kommunaalteenused, elekter, telekommunikatsiooniteenused) ning vajadusel lepingud lõpetada või ümber vormistada,» soovitas Eesti Telekomi pressiesindaja Raigo Neudorf.

Eesti Energia teenindusosakonna juhataja Eve Vuksi sõnul tuleb pärast lähedase surma sõlmida uus leping juhul, kui samas kohas jätkub elektritarbimine. «Selleks palume uuel tarbijal anda meile võrgulepingu ja elektrilepingu sõlmimise soovist teada, sest surma korral ei lõpe lepingud automaatselt, vaid lähevad üle senise lepingupartneri üldõigusjärglasele,» selgitas ta.

Võrguleping vormistatakse ümber näitudega, mis kehtivad lepingu lõppemise hetkel, mistõttu tuleb fikseerida arvestinäit juhul, kui tarbimiskoht ei ole veel kauglugemisele üle viidud. Kauglugemise korral saame näidu ise süsteemi kaudu kätte. 

Uute lepingute sõlmimine on tasuta, selleks kontrollitakse üle senise lepingupartneri surma fakt. Kui pärast inimese surma edasist elektritarbimist ei toimu, siis peaksid lähedased Eesti Energiat sellest teavitama, et saaks kokku leppida voolu sulgemise tarbimiskohal. Pärast voolu sulgemist lõpetatakse võrguleping, elektrilepingut eraldi lõpetada ei ole vaja. «Surnud isiku nimel oleva lepingu alusel koostatud arvete tasumise eest vastutab pärija,» ütles Vuks.