/nginx/o/2015/04/24/3994619t1h4cf9.jpg)
Suvel kehtima hakkav uus ehitusseadustik ei näe ette ehitise garantiid ning seetõttu ei ole alates 1. juulist enam kõikidel tellijatel seadusest tulenevat õigust ehitajalt garantiiajal ilmnenud puuduste parandamist nõuda.
Soss-sepast ehitajalt ei saa enam vigade parandamist nõuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Senised ehitise garantii reeglid on uue seadusega osaliselt üle kantud võlaõigusseadusesse, mis muudab advokaadibüroo GLIMSTEDT vandeadvokaat Imbi Jürgeni hinnangul olukorda ettevõtjate jaoks oluliselt.
Jõustuvate muudatuste tõttu peavad ettevõtjad hoolikalt jälgima, et lepingutesse, millega nad ehitise ostavad või tellivad, saaksid sisse ehitise garantiid ja ehitaja vastutust puudutavad kokkulepped.
«Kui füüsilisest isikust tarbija ostab või tellib ehitise, siis vastutab professionaalne müüja või ehitaja selle ehitise puuduste eest, kui neid kahe aasta jooksul peaks ilmnema. Selline seadusest tulenev kaitse ei kehti aga juhul, kui ehitise ostjaks või ehitustöö tellijaks on ettevõte,» rääkis Jürgen 22. aprillil toimunud keskkonnaõiguse seminaril ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust tutvustades.
Lisaks muudatustele garantiis on uues ehitusseadustikus palju ka põhimõttelisi uuendusi. Neist olulisemad puudutavad Jürgeni sõnul ehitus- ja kasutuslubasid.
«Mitmed tegevused, mis varem nõudsid ehitusluba või omavalitsuse kirjalikku nõusolekut, on võimalik uue ehitusseaduse jõustudes läbi viia vaid ehitusteatise esitamise alusel. See tähendab, et bürokraatia väheneb ja tegevusvabadus suureneb näiteks inimeste jaoks, kes sooviksid enda krundile ehitada kuuri või muud väiksemat ehitist,» lisas Jürgen. Enne 1. juulit 2015 antud ehitusluba kehtib tähtajatult, kui ehitamisega oli alustatud enne seda kuupäeva. Samuti kehtib tähtajatult enne 1. juulit 2015 antud kasutusluba.
Uue seadusega saab senisest olulisema tähenduse ka ehitisregister – kui seni oli ehitisregistri andmetel informatiivne ja statistiline tähendus, siis alates 1. aprillist 2016 on taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja kasutusloal ning ettekirjutustel ehitisregistris õiguslik tähendus. See on Jürgeni sõnul oluline sisuline muudatus, mis tähendab, et kui ehitisregistris näiteks kasutusloa kohta andmeid ei ole, siis sellel ehitisel ei olegi kasutusluba.
Alates 1. aprillist 2016 hakkab ehitus- ja kasutuslubade esitamine ja menetlemine käima elektrooniliselt ehitisregistri kaudu.