Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Sissetulekud ja säästud kasvasid mullu võlgadest kiiremini

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Aivar Õepa
Copy
Eesti Panga logo.
Eesti Panga logo. Foto: Kalev Lilleorg / Õhtuleht

Suurenenud sissetulekute toel kasvasid mullu sularaha ja hoiused majapidamistes üheksa protsenti, samas kui võlakohustused suurenesid kolm protsenti.

Eesti Panga statistika kohaselt suurenesid pikaajalised võlakohustused peamiselt eluasemelaenude jäägi kasvu tõttu 2,8 protsenti. Lühiajalised laenukohustused kasvasid viis protsenti üle-eelmise aastaga võrreldes.

Ettevõtete võlakoormus ja finantsvõimendus suurenesid eelmisel aasta veidi ning ettevõtete võlakohustuste kasv kiirenes mõnevõrra suurenenud võõrkapitali vajaduse tõttu, teatas keskpank.

Kodumaised võlakohustused suurenesid seejuures 3,3 protsenti ning välismaalt võetud laenud ja emiteeritud võlakirjad 8 protsenti. Ettevõtete omakapitali kasv 2014. aastal seevastu aeglustus, 1,3 protsendini, sest ettevõtete kasumid vähenesid. Selle tulemusel kahanes ka reinvesteeritud kasum. Lisaks vähenes mõnevõrra börsil noteeritud aktsiate väärtus.

«Kuna kodumaine säästmine oli endiselt suurem kui investeeringud, oli Eesti majandus tervikuna, nagu viimasel viiel aastalgi, netolaenuandja. See tähendab, et välismaale paigutati või tagastati endiselt rohkem raha kui sealt kaasati,» kommenteeris Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.

Valitsemissektori konsolideerimata võlakohustused kasvasid möödunud aastal 186 miljoni euro võrra ligikaudu 2,2 miljardi euroni.

Kuigi valitsemissektori eelarve oli 2014. aastal ülejäägis, laenas siiski mõni valitsemissektori allüksus lisaraha. Lisaks suurenesid võlakohustused 27 miljoni euro võrra Eesti osaluse tõttu Euroopa ajutises päästemehhanismis EFSF (Euroopa Finantsstabiilsuse Fond).

Valitsemissektori likviidne finantsvara (hoiused, võlakirjad ja noteeritud aktsiad) ning laenunõuded kasvasid eelmisel aastal 180 miljoni euro võrra ligikaudu 2,8 miljardi euroni.

Tagasi üles