Gazprom võib olla kuritarvitanud oma turgu valitsevat seisundit Kesk- ja Ida-Euroopa gaasiturgudel, sealhulgas Eestis, teatas täna Euroopa Komisjon (EK).
Euroopa Komisjon: Gazprom rikub konkurentsieeskirju
Euroopa Komisjoni esialgne seisukoht on, et Gazprom rikub ELi konkurentsieeskirju, arendades üldist strateegiat Kesk- ja Ida-Euroopa gaasiturgude eraldamiseks, näiteks kärpides oma klientide võimalusi gaasi piiriüleseks müügiks. Gazprom võib samuti olla kuritarvitanud turgu valitsevat seisundit sellega, et on seadnud hulgimüüjatele põhjendamatuid tingimusi seoses gaasitranspordi taristuga, märkis komisjon pressiteates.
«Kõik äriühingud, kes tegutsevad Euroopa turul, olenemata sellest, kas nad on Euroopast või mitte, peavad järgima ELi eeskirju,» ütles Euroopa Liidu konkurentsivolinik Margrethe Vestager.
«Leiame, et Gazpromi tegevuse tagajärjel võivad olla tekkinud kunstlikud tõkked, mis takistavad gaasi liikumist mõnedest Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest teistesse, ning see piirab piiriülest konkurentsi. Samuti on riiklike gaasiturgude eraldi hoidmine võimaldanud Gazpromil küsida hinda, mida peame ebaõiglaseks. Kui meie kahtlused leiavad kinnitust, tuleb Gazpromil oma tegude eest õiguslikult vastutada.»
Gazpromil on nüüd 12 nädalat komisjoni väidetele vastamiseks ning ettevõte võib taotleda suulist ärakuulamist oma argumentide esitamiseks. Komisjon teatas, et austab täielikult Gazpromi õigust kaitsele ja kaalub hoolikalt ettevõtte märkusi enne otsuse tegemist.
Uurimisandmetele toetudes on komisjon esialgsel seisukohal, et Gazprom takistab konkurentsi gaasivarustuse turgudel kaheksas liikmesriigis (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola ja Slovakkia). Komisjoni teatel kasutab Gazprom neil gaasiturgudel üldiselt kuritarvitavat strateegiat.
Gazprom on kehtestanud mõne eespool nimetatud riigi hulgimüüjate ja mõne tööstustarbija tarnelepingutes territoriaalsed piirangud, mille hulka kuuluvad ekspordikeelud ja klauslid, millega nõutakse ostetud gaasi kasutamist konkreetsel territooriumil (sihtkohaklauslid). Samuti takistab Gazprom gaasi piiriülest liikumist, näiteks kohustades hulgimüüjaid küsima Gazpromilt nõusolekut gaasi eksportimiseks ja keeldudes teatavatel tingimustel gaasi tarnimise sihtkoha muutmisest.
Territoriaalsed piirangud võivad kaasa tuua kõrgema gaasihinna ja võimaldavad Gazpromil teostada ebaõiglast hinnapoliitikat viies liikmesriigis (Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu ja Poola), kuna ettevõte küsib hulgimüüjatelt oluliselt kõrgemat hinda võrreldes Gazpromi kulude või võrdlushindadega.
Gazprom võib olla võimendanud oma turgu valitsevat seisundit sellega, et on seadnud Bulgaarias ja Poolas gaasitarnete saamise tingimuseks gaasitranspordi taristuga seotud põhjendamatud kohustused hulgimüüjatele. Näiteks on tehtud gaasitarned sõltuvaks investeeringutest Gazpromi torujuhtme projekti või nõusolekust sellega, et Gazprom tugevdab oma kontrolli torujuhtme üle.
Komisjon järeldab esialgu, et selline tegevus kujutab endast Gazpromi turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, mis on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 kohaselt keelatud. See takistab gaasi piiriülest müüki ühtsel turul ning vähendab gaasiturgude likviidsust ja tõhusust. Kunstlikud tõkked liikmesriikidevahelises kaubanduses toovad kaasa kõrgema gaasihinna.
EK algatas ametliku menetluse Gazpromi vastu 31. augustil 2012.
Gazprom on peamine maagaasitarnija kõigis Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning tema turuosa on kindlalt üle 50 protsendi enamikes riikides ning mõnes riigis koguni kuni sada protsenti.
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 102 keelab turgu valitseva seisundi kuritarvitamise, mis võib mõjutada kaubandust liikmesriikide vahel. Selle sätte rakendamine on sätestatud konkurentsimääruses (nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003), mida võivad kohaldada komisjon ja ELi liikmesriikide konkurentsiasutused.