/nginx/o/2010/08/11/416115t1h0ace.jpg)
Euroopa Liidu liikmesriigid peavad koostama detailsed plaanid, kuidas tulla tulevikus toime tõrgetega gaasitarnetes.
Euroliit valmistub gaasikriisiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selline on Euroopa Parlamendi korraldus.
Ühtlasi anti täidesaatvale organile ehk Euroopa Komisjonile suurem roll taolistele kriisidele reageerimise koordineerimisel.
Hispaanlane Alejo Vidal Quadras, kes seaduse parlamendist edukalt läbi tüüris, nimetas seda «oluliseks verstapostiks» ning lisas, et käesolevaga on tarnijatele edastatud sõnum: «Gaasikriisides seisab Euroopa kõik ühe, üks kõigi eest».
Komisjon koostas reeglid tulenevalt mullusest gaasikriisist, kui Venemaa tarned Ukrainaga tekkinud hinnatüli tõttu katkesid.
Tookordne vahejuhtum – juba teine kolme aasta jooksul – jättis tuhanded ELi kodanikud südatalvel ilma toasoojata ning tuletas poliitikutele teravalt meelde, et kriisideks tuleb paremini valmistuda.
Uus meede näeb ette, et iga liikmesriik peab panema paika plaanid, kuidas tulla toime 30-päevase gaasikatkestusega – kas siis omaenda gaasivarude suurendamise või alternatiivsete tarnelepingute kindlustamisega.
Algselt pani komisjon ette 60 päeva, aga selle peale hakkasid liikmesriigid tõrkuma.
Mis koordineeritud reaktsiooni korraldamisse puutub, siis oli esialgses kavas kirjas, et hädaolukord kuulutataks välja juhul, kui Euroopasse voolavast gaasist jääb toppama 10 protsenti või rohkem.
Eile jäi aga lõppversioonis kehtima otsus, et komisjon kuulutab hädaolukorra välja, kui abi palub kasvõi üks liikmesriik.
Euroopa saab Venemaalt ligikaudu neljandiku oma gaasist, 80 protsenti sellest jõuab pärale vananeva Ukraina juhtmestiku kaudu.
EL on üritanud end kindlustada uute tarnemarsruutide propageerimisega ja julgustanud alternatiivsete energiaallikate, näiteks tuule- ja päikeseenergia kasutust.
Komisjon on ühtlasi üritanud korraldada paremaid ühendusi Euroopa gaasivõrgustike vahel, mis võimaldaks riikidel häda korral üksteist aidata.
Selleks on juba eraldatud 1,4 miljardit eurot nn tagasivoolu projektide rahastamiseks, mis võimaldaksid inseneridel muuta gaasi liikumise suunda torus. Just see meetod aitas Slovakkiat viimases kriisis katastroofi vältida.
Gaasitarnete julgeoleku seadus vajab küll veel Euroopa Ülemkogu heakskiitvat noogutust, kuid kuna kaks asutust on kord juba kokkuleppele jõudnud, siis peaks see noogutus juba ette kindel olema.
Copyright The Financial Times Limited 2010.