Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Surnud naise pensionisegadus saab inimliku lõpu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Artikli foto
Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Riik tasub pärimiskulud pensionärist õpetajale Antonina Vassiljevale, kellelt sotsiaalkindlustusamet nõudis tema surnud emale eksikombel makstud pensioni.

«Antonina Vassiljeva on algatanud pärimismenetluse ning on meile esitanud taotluse pärimiskulude tasumiseks,» rääkis sotsiaalkindlustusameti pressiesindaja Regina Salmu. Pärimiskulud katab amet, kui naine esitab neile kuludokumendid. Salmu sõnul on pärimisprotsess pikk ning võib kesta kuni kolm kuud. Kui proua Vassiljevast on saanud pärija, siis pääseb ta ligi ema pangakontole ning saab riigile tagasi maksta nelja aasta jooksul eksikombel surnud inimesele  makstud pension.

«Tema jaoks ei ole siis enam mingeid kohustusi riigi ees,» kinnitas Salmu. Ta lisas, et amet on prouaga  tihedas kontaktis ja aitab teda, kui asju ajades peaks tekkima mingeid probleeme. «Enne pärimismenetluse lõppu ei saa me muud teha kui oodata,» ütles pressiesindaja.

Eelmise nädala «Pealtnägijas» rääkis pensionärist õpetaja Antonina Vassiljeva, kuidas sotsiaalkindlustusamet nõuab talt tagasi ligi 16 000 eurot – tegu on nelja aasta jooksul tema surnud emale eksikombel väljamakstud pensioniga. Naine oli küll oma ema surmast korrektselt riiki teavitanud, kuid rahvastikuregistrist ei jõudnud vastav teave sotsiaalkindlustusametisse. Naiselt korduvalt enammakstud pensioni tagasi küsinud sotsiaalkindlustusamet pöördus raha kättesaamiseks inkasso poole.

Sotsiaalkindlustusameti juht Juta Saarevet selgitas, et  kuni 1. juulini 2010 oli sotsiaalkindlustusametil õigus ilma inimest tülitamata surnule makstud summad pangast tagasi saada. «Praegu meil kahjuks seda õigust pole,» kinnitas Saarevet. «See tähendab, et me riigi raha kasutajana peame riigi rahaga täpselt ümber käima ja kõik, mis on enammakstud, peame tagasi küsima, ja praegu kahjuks pärijate, mitte panga käest,» selgitas ameti juht.

Saarveti sõnul teeb amet ettepaneku seadusemuudatuseks, et taastada olukord, kus ametil on võimalus inimest tülitamata enammakstud raha iseseisvalt pangast kätte saada.

Tagasi üles