Palo: aktsiisitõusu kava täitmine on küsitav

Urve Palo Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Juhul, kui teised riigid kütuseaktsiise ei tõsta, on eesmärkide täitmine küsitav, sest lähiriikides saab kütus olema oluliselt odavam. 

«Kui teised Euroopa Liidu riigid ja eelkõige meie lähiriigid aktsiise ei tõsta, siis on kava täitmine ettenähtud mahus küsitav. Mistõttu on väga oluline, et antud küsimust arutatakse ja analüüsitakse valitsuskabinetis põhjalikult enne lõpliku otsuse langetamist,» ütles ettevõtlusminister Urve Palo.

Ministeeriumi esialgne analüüs näitab, et kui täna on Eestis bensiini aktsiis Euroopa Liidus üks madalaimaid (25. koht, võrreldav teiste Balti riikide ja Poola tasemega), siis diislikütuse puhul on aktsiis mõnevõrra kõrgem ning Eesti on aktsiisi suuruselt 28 riigi seas 19. positsioonil.  

Tänaste jaehindade võrdluses oleks Eesti 2019. aastaks kavandatud muudatuste realiseerumisel bensiini hinnalt kalliduselt 10. Euroopa Liidu riik, mis on EL keskmise hinna lähedal. Kuid diislikütuse puhul lausa neljandal kohal - 10 protsenti EL keskmisest kõrgem.

«Läti, Leedu ja Poolaga võrreldes oleks Eesti kütuse hinnad 25-30 protsenti kõrgemad, kuid Venemaaga oleks käärid juba enam kui kahekordsed. Need on aga meie lähiturud millega konkureerime. Mistõttu on äärmiselt oluline vaadata, kuidas meie hinnad suhestuvad nende omadega,» märkis minister.

Kogu Eesti majandust tervikuna vaadates on aktsiistõusu mõju kuludele pigem tagasihoidlik, sest kütus moodustab toodangu väärtusest keskmiselt alla kolme protsendi. Teisalt muutub pilt oluliselt, kui suhestada kavandatud muudatusi lisandväärtusse või kasumisse. «Kütus on oluliseks tootmissisendiks näiteks põllumajanduses, kalanduses, mäetööstuses ja transpordis. Neis valdkondades on seetõttu oodata hindade tõusu,» leidis ta.