/nginx/o/2015/03/16/3875667t1h308c.jpg)
Swedbank tõstis Eesti tänavuse majanduskasvu prognoosi kahelt protsendilt 2,1 protsendile, põhjendades seda mullu aasta lõpus oodatust tugevama majanduskasvu ning tänavuste valitsuse suuremate investeeringute ja paranenud välisnõudluse väljavaadetega.
Lisaks aitavad netopalga tõus, tarbijate tugev kindlustunne ning odavam kütus kaasa eratarbimise kiire kasvu jätkumisele, teatas Swedbank.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul kiireneb majanduskasv 2016. aastal 2,8 protsendini (jaanuariprognoos 2,7 protsenti) ning hinnad hakkavad taas kasvama käesoleva aasta teises pooles.
«Kuigi välisnõudlus jääb nõrgemaks kui eelmisel aastal, oleme siiski veidi optimistlikumad kui jaanuari prognoosis,» ütles Mertsina.
«Eksport Venemaale on küll tugevalt vähenenud, kuid ettevõtted on suurendanud eksporti teistesse riikidesse – peamiselt Rootsi, kuid ka Hollandisse, Ameerika Ühendriikidesse, Poolasse ja Hispaaniasse. Euro nõrgenemine mõjub meie konkurentsivõimele ja ekspordile küll positiivselt, kuid see puudutab otseselt vaid kolmandikku ekspordist, mis toimub dollarites,» ütles ta.
Mertsina sõnul on ettevõtete finantsseis üldiselt hea. «Kasumid on järk-järgult kasvanud ning tagasihoidliku laenukasvu tõttu on nende finantsvõimendus väike. Madalad intressimäärad soodustavad ettevõtete investeeringuid oma konkurentsivõime parandamiseks.»
«Teisalt pole ettevõtete kindlustunne sel aastal paranenud ning seega ei oota me investeeringute märgatavat kasvu. Küll aga suurendasime valitsussektori investeeringute prognoosi eelmise aasta kasutamata välisraha ülekandumise tõttu sellesse aastasse ja seoses EL uuest eelarvest rahastamise algusega, mis hakkab avaliku sektori investeeringuid tasapisi mõjutama juba sel aastal,» sõnas ta.
Tänavuseks ja järgmiseks aastaks ennustab Swedbank tööturul suurenevaid pingeid ning jätkuvalt kiiresti kasvavaid palku. «Tööealine elanikkond väheneb, hõive määr on juba niigi kõrge ja tööpuudus alaneb veelgi. Hõivatute arv sel aastal veidi kasvab seoses töötajate registreerimise kohustuse sisseviimisega eelmise aasta juulis. Järgmisel aastal hõive aga langeb, seda nii tööjõu pakkumise kui nõudluse vähenemise tõttu,» rääkis Mertsina.
«Tööjõumaksude alandamise ja inflatsiooni puudumise tõttu kasvab elanike reaalne ostujõud sel aastal märkimisväärselt. Pensionite ja teiste sotsiaaltoetuste tõus toetab samuti tarbimist, mis annab majanduskasvu sel ja järgmisel aastal suurima panuse. Venemaa majanduskriisist ja Ukraina konfliktist hoolimata tunnevad Eesti tarbijad ennast kindlalt ja jaemüük on selle aasta esimestel kuudel püsinud erakordselt tugev,» rääkis Mertsina prognoosi esitlusel.
«Tarbijahinnad peaksid aasta teisel poolel aastases võrdluses kerkima hakkama. Selle põhjus on eelmise aasta teise poole madalamate nafta- ja toiduainetehindade baasefekt; samuti tõstab mõnevõrra importkaupade ja –teenuste hindu euro nõrgenemine. Järgmisel aastal inflatsioon kiireneb, sest väline hinnasurve suureneb. Hindu kergitab ka alkohoolsete jookide täiendav aktsiisitõus,» ütles Mertsina.