Eesti riik ja Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) kirjutavad täna Pariisis alla lepingule, mille järgi rahastatakse 12 Eesti arendus- ning tehnoloogiaprojekti, millele ESA loodab tulevikus rakendust leida.
Eesti ettevõtjad loovad kosmoseagentuurile lahendusi
Euroopa koostööriikide kava ehk PECS lepingu (Plan for European Cooperate State) allkirjastamine võimaldab Eesti ettevõtetel ning teadusasutustel täita Euroopa Kosmoseagentuuri tellimusi ja osaleda ESA rahastatavates projektides.
Eesti riik ja ESA on selleks välja valinud 12 meie ettevõtte ning teadus- ja arendusasutuste tehnoloogiaprojekti. Eestist pärit arengukavad kuuluvad viide valdkonda: kosmoseteadus, maapinna kaugseire, inimese kosmoselend, mikrogravitatsioon ja uuringud, satelliitside ning tööstuspoliitika.
Lepingu finantsraamistik näeb ette, et Eesti riik suunab viie aasta jooksul ESA-le osamaksetena ca 6 miljonit eurot (ligi 94 miljonit krooni) ehk 1,2 miljon eurot (18,78 miljonit krooni) aastas. Teisisõnu katab riik kõigepealt Eesti projektide arenduskulud ning seejärel kohustub ESA omakorda nimetatud tellimused kinni maksma.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) innovatsiooni divisjoni nõunik Madis Võõras selgitas, et ESA maksab hiljem tagasi 93 protsenti kõnealusest rahast.
Täna sõlmitava lepingu allkirjastab riigi poolt majandusministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas. Tema kinnitusel on sõlmitav leping eeskätt tunnustus nendele 12 Eesti projektile, millega ESA näeb võimalust koostööd teha.
Kuningas lisas, et kui ESA nendest projektidest tulevikus midagi kasutusele võtab, on see projektide arendajaile oluline kvaliteedimärk ning toodetele väga hea müügiargument.
Madis Võõrase sõnul on Eesti arendusprojektidest seni kõige kaugemale jõudnud AS Myotoni oma. Ettevõte on välja töötanud spetsiaalse meditsiinidiagnostika vahendi müomeetri, millega on võimalik mõõta inimese lihastoonust.
ASi Myoton juhatuse esimehe Aleko Peipsi sõnul näeb ettevõte võimalust seadet edasi arendada nii, et seda saaks kasutada ka kosmoses ning monitoorida astronautide lihaseid nii enne lendu, lennu ajal kui ka pärast lendu.
«Järgmises tooteversioonis kasutatakse tänapäeva tehnoloogiaid, nagu puutetundlik ekraan, bluetooth, automatiseeritud mõõtmisprotsess ja mitmed muud funktsionaalsused, mis võimaldavad tagada mõõtmistulemuste kõrge kvaliteedi ja kasutajasõbralikkuse,» selgitas Peipsi.
Uus seade on tema sõnul nägusa välimusega, väikeste mõõtmetega ja mahub hõlpsalt ka pintsaku rinnataskusse.
Eesti ESA projektid
• ASi Regio projekt – eesmärk on täpsustada kasvuhoonegaaside (KHG) sidumisvõime hinnangut
• AS Myoton – eesmärk valmistada Myotoni seade, mis võimaldab mõõta astronautide lihastoonust
• Tensiotrace OÜ – eesmärk luua eeltingimused nii Maal kui ka kosmoses kasutatava uudse portatiivse südame ja vereringe monitooringu seadme valmistamiseks
• Vertex Estonia AS – toodab satelliitside maajaamade antenne
• Tartu observatooriumi Gaia projekt – eesmärk osaleda ESA satelliidi Gaia missiooni ettevalmistuses
• Tartu observatoorium – eesmärk luua kogu Baltimaade ja ka Skandinaavia keskus, kus optilise kiirguse mõõtmiseks ja spektraalseks analüüsiks vajalikku aparatuuri regulaarselt kalibreerida ja katsetada
• TTÜ meresüsteemide instituut – eesmärk töötada välja kaugseiremeetodid ja tarkvaralahendus, et teha keskkonnaseiret süvendustööde ajal
• Tartu Ülikooli ESMO projekt – eesmärgiks on projekteerida, valmistada ja Kuu orbiidile toimetada satelliit, mis hakkab tegema Kuu pinnase ja ajaloo teaduslikke uuringuid
• Modesat Communicatsions – eesmärk on arendada ja katsetada nüüdisaegset satelliitside modemit
• Estrotech OÜ – eesmärk on arendada välja töökindlad polümeersed täiturid mikroseadmetele, mida kasutatakse kosmoseaparatuuris
• Skeleton Technologies OÜ – eesmärk on arendada senisest suurema energia- ja võimsustihedusega superkondensaatorid
• E. Truve laboratoorium, TTÜ – taime üksikute müosiinide rolli uurimine gravitropismis
Allikas: majandusministeerium