Päevatoimetaja:
Sander Silm

Lugeja küsib: kas võin lahkumisavalduse tagasi võtta?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Lahkumisavalduse ametlik vorm on pisut teistsugune.
Lahkumisavalduse ametlik vorm on pisut teistsugune. Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees

«Esitasin tööandjale lahkumisavalduse. Kahe nädala pärast peaks töösuhe lõppema, kuid mõtlesin ümber ning soovin siiski tööle jääda. Kas mul on õigus ülesütlemisavaldus tagasi võtta ja tööle jääda?» küsib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool.

Töölepingu seaduse kohaselt tuleb töösuhe üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse tegemisega. Korralisel ülesütlemisel tuleb töötajal järgida 30 kalendripäevast etteteatamistähtaega. Ülesütlemisavalduse kehtivuse eelduseks on selle jõudmine teise lepingupooleni. Antud juhul tööandjani.

Ülesütlemisavalduse (tahteavalduse) tagasivõtmist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 72, mille kohaselt tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Muudel juhtudel pärast tahteavalduse jõustumist ei ole võimalik tahteavaldust enam tagasi võtta ega tühistada.

Seega ülesütlemisavaldus jõustub selle jõudmisest tööandjani ja seda saab muuta või tühistada vaid poolte kokkuleppel kuni avalduses näidatud töölepingu lõppemise kuupäevani.

Seetõttu peaksite oma tööle jäämise soovist tööandjale teada andma ning avalduse tagasivõtmises kokkuleppele jõudma. Kui kokkuleppele ei jõuta, jääb juba esitatud ülesütlemisavaldus kehtima ja töösuhe lõpeb avalduses märgitud kuupäeval.

Tagasi üles