Majandusanalüütik: Eestil puudub pikem plaan

Peeter Tammistu Foto: Erakogu

Majandusanalüütik Peeter Tammistu ütles Ruta Arumäe valitsuse majanduspoliitika vastu suunatud kriitikat kommenteerides, et ka tema hinnangul puudub Eestil pikem plaan.

Arumäe kirjeldas, kuidas Eestil on võrreldes kümne aasta taguse ajaga välisinvestorite meelitamiseks argumente vähemaks jäänud, aga uusi juurde tekkinud ei ole. Tammistu hinnangul toob iga areng kaasa ka mõningate võimaluste sulgumise.

«Meie edukas areng on kahest põhitrumbist, kiirusest ja odavusest on jäänud vaid kiiruse. Odavusega me enam eriti konkurentsivõimelised ei ole. Kas seda on vaja? Ilmselt pole see lihtsalt võimalik, see oleks tagasiminek. Seega peaksime liikuma arengu järgmisele tasemele ja tootma uuel tooteid uuel moel,» kirjeldas Tammistu.

Valitsuse roll on siin Tammistu sõnul luua eeldused ja keskkonna. «See tähendaks reforme, millest me esialgu vaid räägime. Riiki tuleb moderniseerida, niimoodi, et see vastaks kõigile neile parameetritele, mis ettevõtjaid mitte ainult ei meelita meile investeerima, vaid ka meie enda ettevõtjaid uut majandust looma. Riigireform ei ole vaid: vallad kokku, ametnikud koju. See algab vabaduste loomisest, loovuse vabastamisest ja trahvimajanduse, kui majanduse lipulaeva põlu alla panekust,» selgitas Tammistu.

Seega oleme ka Tammistu sõnul mingil vahetasandil, kus meie edueeldusi nagu kiirus, IT, töökus, vähene bürokraatia jne veel mäletatakse, kuid uusi külgetõmbavaid stiimuleid veel ei ole. «Mulle tundub, et meil puudub pikem plaan, see «mingi» meie oma, mis algaks haridusest ja lõppeks ettevõtlustahte kasvatamisega, arvestaks meie võimalusi ja vajadusi. Meie kogemused, väiksus, paindlikkus ja võitlustahe annavad meile päris head eeldused, kui me neid õigesti kasutame,» arvas Tammistu.

Seesama «Suure plaani» puudus takistab Eestil Tammistu hinnangul ka laenu võtmisest kasu lõigata. «Seega võtta laenu või mitte? Paradoksaalsel moel on siin kõigil õigus. Peaaegu nagu kvantfüüsika, on võimalikud mitmed õiged lahendused. Tõesti on primitiivne võlgu mitte võtta, kui sul on hea plaan ja distsipliin ning tegevuste lõpetatus. Sama primitiivne on võtta võlgu vaid seepärast, et olla võlgnike klubis. Milline on meie riigi Suur Plaan?» küsib Tammistu.

Näiteks Tallinn-Tartu maantee ehitusel võib selleks isegi jumet olla, kui see ei oleks eraldiseisev üritus. «Mõte tekib vaid siis, kui see on üks süsteemi osa ehk Eesti arengumootorist. Selliseks arengumootoriks võiks olla: ülihea infrastruktuur (kõige laiemas mõttes) + ülihea haridus (koos haritusega) + loovus/paindlikkus. Loovus ja haritus, kindlaim tee ettevõtlikule ja hoolivale ühiskonnale,» kirjeldas Tammistu.

Vabakutseline majandusanalüütik ja Taavi Rõivase endine majandusnõunik Ruta Arumäe kirjutas reedeses Postimehes, et Eestit juhitakse Exceli tabeliga vaid kulusid ja tulusid kokku liites, kuid pole suuremat visiooni.