PM ARHIIV ⟩ Analüütiku akrobaatika

Ruta Arumäe Foto: Andrus Peegel

«Olin üks Eesti parimaid kondiväänajaid,» üllatas Ruta Arumäe (38) lugejaid kuus aastat tagasi Postimehe nädalalõpukirja Arter persooniloos. SEB analüütikuna arvamusliidriks tõusnud noor naine rääkis toona, et talle meeldib end pidevalt proovile panna, ennast ületada. Lapsepõlvest alguse saanud armastus – akrobaatikaharrastus – õpetas seda nii kehaliselt kui ka vaimselt.

See oli üks üsna korralik tagurpidi salto, mille Ruta Arumäe eile viskas: avalik kirjeldus neljast kuust peaminister Taavi Rõivase majandusnõunikuna. Postimehes ilmunud arvamuslugu «Nõu saada peaminister ei soovinud» täitis tundideks avaliku eetri ega jätnud kedagi külmaks. Artikkel oli nagu Arumäe analüüsidki – terane mõte liigse sõnavahuta, aga seejuures mitte kuiv ja igav. Lisaks ka arusaadav – tema tugevuseks analüütikuna on peetud just oskust keerulisi asju selgelt esitada.

Akrobaatika on seotud tsirkusekunstiga, kuid erinevalt paljudest asjadest, mis tsirkuses ongi meelega illusoorne, on akrobaatika läbinisti aus mäng. Kaelamurdvaid trikke tegevad akrobaadid peavadki olema treenitud, osavad ja julged. Ja enesekindlad.

Need omadused iseloomustavad ka Ruta Arumäed. Ta julgeb eristuda. Näiteks oli Arumäe ainus, kes juba kuid varem ennustas ette mullust SKT langust esimeses kvartalis. Ta on olnud ka parim analüütik Postimehe iga-aastases majandusprognoosis.

Kui Hugh Loftingi humanistlik raamatukangelane doktor John Dolittle Alexander Blossomi «hiigeltsirkusesse» tööle sattus, hämmastas ausat doktorit, kui palju võltsi selles ettevõtmises oli. Tsirkuseperemehe filosoofia – peaasi on müük – on mõneski mõttes sarnane Ruta Arumäe kirjeldusega ootustest talle kui majandusnõunikule. Peaasi et Eesti saaks enda edu näidata indeksites ja edetabelites. Nagu mõnes müügiks üles löödud korteris, kus kipsplaat ja värv pannakse varjama majavammi.

Kuigi nutikas ja andekas (ning sellest kahtlemata ise teadlik), oli doktor Dolittle inimesena vaoshoitud. Nii on ka Ruta Arumäe. Väliselt jõulises seltskonnas pole sellisel inimesel enesekehtestamine lihtne ja pigem valitaksegi vaikimine. Kuid targal juhil on selleks puhuks taskus võtmed, kuidas lukud avada – nõuannete pärast nõunik ju ametisse kutsutigi. Ja tark juht ei eelda ka kindlasti, et nõunik räägib ainult meeldivatest asjadest, vaid juhib tähelepanu ka sellele, mis korras ei ole.

Muidugi loeb iga sõnumi puhul kontekst. Valitsusjuht Rõivas on olnud sel nädalal niigi üsna suure avalikkuse surve all seoses kütuseaktsiisi tõstmise kavaga. Õieti kohmakusega selle plaani vajalikkuse selgitamisel. Mõned sõnastused on ebaõnnestunud, tulemuseks on rohkem meediamüra kui asi väärt on. Tuleb selgelt ära öelda, mitte keerutada – muidu keerutad end sisse. Vana tõde ju.

Riik on meie kõigi ühine asi. Tegelikult võiks igaüks anda aeg-ajalt tasuta nõu arvamusartikli näol (nagu väljendas Ruta Arumäe), et seda ühist asja ajada. Kogemustega inimese otsus edendada kriitikaga avalikku debatti on suur väärtus. Näiteks paljud tippametnikud ja poliitikudki pelgavad seda teha, eelistades süsteemi klatšida kohvilauas või suitsunurgas. Elu läheb edasi, palk jookseb. Avalik murekiri seevastu toob kaasa isiklikuks minevaid inetusi, millest kohati saavad lausa vihakõned.

Ruta Arumäe ei valinud mugavustsooni ja pälvis ühiskonnas õigustatult palju tunnustust. Kindlasti on sõpradel meeles talle homme sünnipäeva puhul ka väike tervitus saata.