/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/03/20/3891103t1he5c3.jpg)
Eelmise valitsuse põllumajandusministri Ivari Padari sõnul peaks minister ja nõunik tegema koostööd ning on väga raske öelda, kes peab suhtluses aktiivsem pool olema.
Padari sõnul peavad minister ja nõunik tegema koostööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui ka nõunik võetakse, siis ta peab olema laua ääres,» vastas sotsiaaldemokraadist Padar BNS-i küsimusele, kas aktiivsem pool peab olema minister või tema nõunik. «Aktiivsust on keeruline mõõta, see on meeskonnatöö, kuid miks hoida palgal inimesi, kelle nõu ei kuulata.»
Mitmes valitsuses minister olnud ja Euroopa Parlamendi saadikuna töötanud Padari sõnul on igal juhil või ministril kindlasti enda käekiri. «Minu abid ja nõunikud on läbi aegade toonud mulle täiendavat informatsiooni ja olen saanud nendega asju arutada. Eelmise valitsuse põllumajandusministrina olid mul nõunikeks noored tublid inimesed ja oli väga tänuväärne vastastikku teineteist arendada,» rääkis Padar, kelle sõnul on teda nõustanud inimesed alati initsiatiivi näidanud.
Padar märkis, et eelmise valitsuse ajal oli tal valitsuse residentsiks oleva Stenbocki majaga kahetsusväärselt vähe kokkupuutumist. «Seepärast ei oska ma konkreetset asja kommenteerida. Varasematel aegadel olen aga palju peaministri majandusnõunikega kohtunud. Mart Laari teises valitsuses põllumajandusminister olles tegime peaministri nõuniku Kersti Kaljulaiuga koos lausa põllumajanduse strateegia dokumenti. Varem on tõesti olnud Stenbocki majaga otsene ja töine kontakt,» rääkis Padar.
Neli kuud Reformierakonna juhist peaminister Taavi Rõivase majandusnõunikuna töötanud ja äsja sellelt kohalt lahkunud Ruta Arumäe kirjutas Postimehe arvamusloos muu hulgas, et riigi majanduspoliitikat juhitakse Exceli tabelitega, liites kokku vaid kulusid ja tulusid.
«Mitte keegi ei analüüsi nende sammude laiemaid tagajärgi,» kirjutab nüüdne sõltumatu majandusanalüütik. «Minu ettekujutuses oli peaministri nõuniku amet selline, kus tuleb anda nõu peaministrile. Selles detailis ma küll paraku eksisin. Nõu saada peaminister ei soovinud. Ega ka keegi muu riigisektoris laiemalt. Riigisektor on täis dogmasid, mis pole muutunud 2003. aastast, kui ma viimati riigisektoris töötasin,» jätkas Arumäe. Tema sõnul on valitsevate dogmade raamest väljumine ning mõne teistsuguse mõtte väljakäimine riigisektoris tabu.