Venemaa ja Põhja-Korea: ühised hädad liidavad

Põhja-Korea ja Venemaa vahelise raudteeühenduse taasavamise tseremoonia 2013. aastal. Foto: Juri Maltsev / Reuters

Niivõrd sobivat võimalust Vene koolilaste kutsumiseks suvevaheajal Põhja-Korea noortelaagrisse pole diplomaat Im Cheon Ilil iial olnud.

«Poliitiline suhe meie riikide vahel areneb produktiivsemalt kui iial varem,» ütles Ida-Venemaal baseeruv saadik Il pärast sellekohase ettepaneku esitamist Jakuutia juhtivatele ametnikele.

Paljud on täheldanud suhete silmnähtavat soojenemist maade vahel, mis jagavad samu diplomaatilisi ja majanduslikke probleeme, kirjutab Financial Times. Venemaa on võimendanud majanduslikku koostööd Põhja-Koreaga osana oma «Vaata itta» poliitikast, mis on muutunud pakiliseks kasvava diplomaatilise ja majandusliku isolatsiooni tõttu Läänest.

Põhja-Korea, mis külma sõja päevil Nõukogude Liidu heldust ja soosingut nautis, on Moskva tähelepanu taastumise üle üliõnnelik – olles kuulutanud 2015. aasta sõpruse aastaks Venemaaga, ootavad nad pikisilmi eluliselt vajalikke investeeringuid ning vaheldust majanduslikule sõltuvusele Hiinast.

Venemaa ja Põhja-Korea sõprus võib tõusta täiesti uuele tasemele juba mais, kui Kim Jong-un tõesti Moskvasse paraadi vaatama ilmub.

Vähemalt on Vene välisminister Sergei Lavrov väitnud, et Põhja-Korea liider võttis küllakutse vastu.

Soulis leidub siiski kriitikuid, kes viitavad sellele, et sõna «liider» võib põhimõtteliselt tähendada ka Ülemrahvakogu Presiidiumi esimeest Kim Yong-nami. Pealegi on Põhja-Korea riigimeedia sel teemal vaikinud.

Igal juhul on kõrgel tasemel kohtumisi viimasel ajal tulnud ridamisi. Mullu aprillis viibis Vene asepeaminister Põhja-Koreas esimesel sellise tasemega visiidil alates Nõukogude Liidu lõpust. Sügisel vastas Põhja-Korea sellega, et läkitas Venemaale välisministri ja Kim Jong-uni kõrge nõuniku – kes külastasid riiki kahel korral ja ebatavaliselt pikalt, kokku 18 päeva.

Kohtumistel on olnud ka käegakatsutavad viljad. Näiteks sõlmiti oktoobris leping, mille kohaselt teeb Venemaa korda 3500 kilomeetrit Põhja-Korea raudteid, saades vastutasuks ligipääsu sealsele kivisöele ja teistele maavaradele.

Venemaa peab silmas ka võimalust, et Koread ühel heal päeval jälle üheks saavad, seetõttu üritatakse projektidesse võimalusel kaasata mõlemat.

2013. aastal Souli külastades arutas Vladimir Putin võimalust rajada gaasijuhe, mis läbiks kogu Korea poolsaart.