/nginx/o/2014/06/20/3132547t1h091d.jpg)
Endine peaminister Andrus Ansip rääkis, et head arvamust võetakse igal juhul kuulda ning tema sõnul ei tohiks alavääristada ka eelarve tasakaalu ning Eesti positsiooni rahvusvahelistes võrdlustes. Samas lisas ta, et aktsiiside tõstmise küsimuses peaks rahvas saama kaasa rääkida, kuid hotellide käibemaksu tõusu vastu on ta tänaseni.
Haagis viibiv reformierakondlane ja Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip luges täna hommikul Taavi Rõivase endise majandusnõuniku kommentaari ning ütles Postimehele, et head nõu võetakse alati kuulda.
«Mina olen oma majandusnõuniku ka Brüsselisse kaasa kutsunud (varem peaministri majandusnõunikuna töötanud Aare Järvan liitus mullu sügisel Ansipi kabinetiga – T.K). Mina julgen öelda, et Eesti liitus eurotsooniga suuresti tänu minu majandusnõunikule – tänu tema tehtud põhjalikele analüüsidele ja prognoosidele,» rääkis Ansip, kes ei ole sellega nõus, et poliitikud nõu ei taha.
«Enda puhul julgen öelda, et mulle on see nõu, mida on andnud peaministri büroos töötavad inimesed või Eesti avalikus teenistuses töötavad inimesed, väga oluline olnud.»
Arumäe tõi oma arvamusloos välja, et riiki juhitakse Exceli tabelitega, liites kokku vaid kulusid ja tulusid, kuid keegi ei analüüsi sammude laiemaid tagajärgi ning puudub suurem eesmärk. Ka kritiseeris ta, et eesmärk majanduspoliitikate juhtumisel ja kavandamisel on rahvusvahelised indeksid ja kuidas me neis välja paistame.
Ansip: edetabeleid ei tasu alahinnata
«See, kuidas majandusanalüütik alavääristab tulude ja kulude tasakaalu sellel ajal, kui me teame, milline suur kriis lahvatab sellest, et need tulud ja kulud ei ole tasakaalus, pani mind hämmastama,» ütles Ansip, kes lisas, et edetabelid on tema jaoks samuti alati olulised olnud.
«Kasvõi töölepingu seaduse muutmine – see on suuresti saanud teoks tänu sellele, et meie koht kõikvõimalikes rahvusvahelistes võrdlustes on olnud väga kehv. Kui me ei kasuta rahvusvahelist analüüsi, mida pakuvad näiteks OECD, rahvusvaheline valuutafond või Euroopa Komisjon, rahvusriikide tasemel, siis milleks üldse neid analüüse sel juhul teha? See kõlab kummaliselt, et alavääristatakse väga heal tasemel analüüse, mida erinevad rahvusvahelised institutsioonid pakuvad,» rääkis Ansip.
Kurtjatel soovitas ta vaadata kasvõi neljanda kvartali majanduskasvu statistikat Eurostati järgi. «Eesti on oma tagasihoidliku majanduskasvuga Euroopa Liidus neljandal kohal. Ega me väga ikka häbenema küll ei peaks. Me ei oleks kindlasti seal, kus me praegu oleme, kui me ei oleks kasutanud väga korralikku majandusanalüüsi oma otsuste tegemiseks. Minu jaoks on samad edetabelid osa teadmisest, millele tuginedes tuleb otsuseid langetada,» kinnitas Ansip.
Rahvas peaks kütuseaktsiisi osas saama kaasa rääkida
Kütuseaktsiisi tõstmise plaani ei osanud Ansip kommenteerida. «Ma ei ole selles asjas sees, millised on katteallikad ja kas need asjad, mida teha tahetakse, on väärt kasvõi seda kütuseaktsiisi tõusu. Hotellide käibemaksu teemat oleme valitsuses mitu korda arutanud ja me oleme väga ühemõtteliselt jõudnud seisukohale, et kuna tegemist on ka suuresti ekspordiga, siis me ei ole hotellide käibemaksumäära otsustanud tõsta. See pole sellepärast, et poleks aega või tahtmist olnud. Kriisi ajal 2009 tegime igasuguseid otsuseid, et eelarvet tasakaalu saada. Arutasime siis ka hotellide käibemaksu teemat ja otsustasime seda mitte tõsta. See oli väga kaalutud ja põhjalik otsus. Selle küsimuse osas mu seisukoht ei ole muutunud,» rääkis Ansip, kes lisas, et kui otsustatakse aktsiise tõsta, siis on küsimus, mida head sellega saavutada tahetakse.
«Aga see on juba rahva kaaluda, kas see asi on seda väärt või mitte. Ma saan aru, et see hea on lastetoetuse tõstmine – üks asi on ühel, teine teisel pool. Rahvas peaks vaagima ja saama kaasa rääkida,» lõpetas Ansip.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)