/nginx/o/2014/10/01/3394529t1h6624.jpg)
Peaministri büroo endine juht Liina Kersna ning endine rahandusminister Jürgen Ligi avaldasid imestust, et peaministrile nõu andmise võimalusi kritiseerinud Ruta Arumäelt ei kuulnud nad koosolekutel kordagi ühtegi ettepanekut.
Vastus Ruta Arumäele: temalt ei tulnud ühtegi ettepanekut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mina töötasin Rutaga need neli kuud koos ja kahjuks ei kuulnud tema suust ühtegi ettepanekut, kuidas teha asju paremini. Meil olid peaministriga igal hommikul koosolekud, kus kõik nõunikud said öelda seda, mis hingel, algatada arutelusid, tõsta teemasid. Ma ütlen liialdamata - ma ei mäleta koosolekut, kus ta oleks oma arvamust avaldanud,» märkis Facebookis Arumäe artiklit kommenteerides riigikogu liige, endine peaministri büroo juht Liina Kersna.
Endine rahandusminister Jürgen Ligi oli sama meelt: «Mina ei kuulnud teda kordagi rääkimas ega näinud ainust ta memo, kuigi ootasin, et midagi kostuks. Seepärast ei tea kindlalt hinnata.» Ligi imestas, et Arumäe ei asunud detsembris tööle mingite oluliste ettepanekutega: «See on oluline vahe, ma lootsin hirmsasti midagi kuulda, aga ainus kuuldud mõte oli, et madalapalgaliste soosimine halvendab majandusstruktuuri. Täpselt minu mõte, aga mul oli neid endal kogu aeg palju rohkem,» kirjutas endine rahandusminister.
«Kas peaks aga need, kes täpsemalt nägid, nüüd talle vastama? Ei oleks ilus pilt, niipalju ma tean. Ja tean ka, et reedetud usaldus takistab edaspidi erasektorist nõu küsimast,» osutas Ligi, et sellise artikliga kaotas Arumäe usaldust. «Ei ole just stiil usaldust lahkudes selliselt õigustada. /---/ Kujutlegem aga seda damage't, mida erasektorist värvatu tegi oma looga tulevikuks.»
Eelmise valitsuse viimastel kuudel peaminister Taavi Rõivase nõunikuks asunud, nüüd sõltumatu majandusanalüütik Ruta Arumäe kirjutas Postimehes avaldatud arvamusartiklis, et riigi majanduspoliitikat juhitakse Exceli tabelitega, keegi nende sammude laiemaid tagajärgi ei analüüsi ning uusi ideid või nõu kuulda keegi ei soovi.