/nginx/o/2015/04/16/3967283t1h930c.jpg)
Sageli ei jõua toiduohutust puudutav info tarbijateni, sest seda ei anta neile edasi arusaadavas keeles ja vormis.
Ekspert: tarbija ei mõista sageli toiduga seotud riske
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tarbijad vajavad näitlikustatud materjale ja pildilisi paralleele ning selgeid soovitusi,» sõnas täna Tartus toimuval konverentsil Agroforum Mare Balticum oma ettekandes Saksamaa Riski Hindamise Instituudi riskikommunikatsiooni osakonna juhataja doktor Gaby-Fleur Böl, vahendavad konverentsi korraldajad.
Ekspert nentis, et toiduohutuse nurgakivideks on sõltumatu riskide hindamine ja ohtude kommunikatsioon, mistõttu tuleb toiduga seotud riskide teabevahetusel analüüsida põhjalikult sihtgrupi teadlikkus, huvi ja motivatsiooni ning hinnata senist kommunikatsiooni – kas see jõudis inimesteni.
«Teadus tuleb tõlkida igapäevasesse keelde ning ohud muuta realistlikult hoomatavaks,» ütles Böl. Tema hinnangul kipuvad tarbijad sageli mitmeid toiduga seotud riske ülehindama või vastupidi – alahindama.
Rahvusvahelises mastaabis soovitab Saksamaa Riski Hindamise Instituudi riskikommunikatsiooni osakonna juhataja luua toiduohutusega tegelevaid organisatsioone üle Euroopa, ühtlustada standardeid ja jagada oskusteavet ning tõhustada kommunikatsiooni kriisiolukordades.