/nginx/o/2015/04/16/3967189t1h8f09.jpg)
Parim lahendus toiduraiskamise vähendamiseks üksikisiku tasemel on planeeritud söögiajad, sobivamad portsjonid, õige koguse varumine, sobilikud hoiutingimused ning ülejäänud toidu mõistlik ära kasutamine.
Maaülikooli professor: toiduraiskamist saab inimene ise vähendada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna Tartus toimuval konverentsil Agroforum Mare Balticum juhtis Eesti Maaülikooli professor Mait Kriipsalu tähelepanu sellele, kuidas toiduraiskamine on muutunud kriitiliseks probleemiks üle maailma, vahendavad konverentsi korraldajad.
Kriipsalu sõnul läheb seekaudu lisaks väärtuslikele toitainetele raisku ka tootmiseks kasutatud energia, vesi ja tööjõud. Muuhulgas on toidu raiskamine sageli seotud ka seaduste ja erinevate nõuetega, mis ei luba seda teatud tingimustel enam turustada ning toitained rändavad prügimäele.
Maaülikooli professori kohaselt on üksikisiku tasemel parim lahendus toiduraiskamise vähendamiseks planeeritud söögiajad, sobivamad portsjonid, õige koguse varumine, sobilikud hoiutingimused ning ülejäänud toidu mõistlik ära kasutamine.
Eestis on Kriipsalu sõnul sloganite tasemel paika pandud, et toidu raiskamine peab vähenema nii tootmises kui tarbimises, kuid puudub süsteem nende eesmärkide saavutamiseks.
Professor on seisukohal, et kuigi hetkel on toidu ülejääkide vähendamiseks ja realiseerimiseks vajalikud tegevused jagatud erinevate ministeeriumide vahel, ei ole see kõige efektiivsem lahendus ning vajab üle vaatamist.