Rahandusministeerium keeldus piimatootjaid 2,8 miljoniga toetamast

Lehmad laudas. Foto: Arvet Mägi

Rahandusminister Sven Sester saatis eitava vastusega tagasi eelmise valitsuse ajal toonase põllumajandusminister Ivari Padari esitatud taotluse piimatootjate toetamiseks 2,8 miljoni euroga.

Taotluse tagastamise põhjustes on märgitud, et taotlusest ei selgunud, kellele ja kuidas toetust jagataks, kuidas oleks tagatud selle sihipärasus ega see, kuidas see tõstaks piimasektori konkurentsivõimet. Lisaks viidatakse rahandusministri allkirjaga dokumendis, et peatselt saab toetust küsida Euroopa struktuurifondidest, samuti on sõlmitud esimesed lepingud Jaapanisse piimatoodete müügiks.

Kolmapäeval ütles riigikogu infotunnis praegune põllumajandusminister, peatselt maaeluministriks saav reformierakondlane Urmas Kruuse, et tema koalitsioonileppele allakirjutanuna mõistab, et valitsuse lepe arvestab Eesti majanduse võimaluste ja kasvuga ning et täiendavaid katteallikaid täiendavate punktide jaoks ei ole. «Taotlus rahandusministeeriumile on esitatud ja vastuski käes,» ütles ta.

Põllumajandusministeerium taotles veebruari alguses rahandusministeeriumilt piimatootjatele erakorralise siseriikliku abina 2,8 miljonit eurot reservivahendeid, et katta detsembri tulupuudujääk.

Euroopa Komisjon andis Balti riikide piimatootjate olukorra leevendamiseks ühekordse rahastamispaketina erakorralist abi 28,7 miljonit eurot, sellest 6,9 miljonit eurot said Eesti tootjad. Arvestades piimatootmise omahinda, aitas see ministeeriumi sõnul ligilähedaselt katta omahinna ja kokkuostuhinna vahe septembri, oktoobri ja novembri, ent mitte detsembri osas.

Detsembris turustati Eestis 58,4 miljonit kilogrammi piima, mille omahind ulatus ligikaudu 17,5 miljoni euroni, ent detsembri keskmist piima kokkuostuhinda arvestades said tootjad turustatud piima eest vaid 14,5 miljonit eurot.