Postimehega rääkinud eurokonverentsil osalejad kiitsid selle head korraldust. Küsimuses, kas konverents oli ka huvitav ja pakkus uusi ideid, läksid nende seisukohad aga lahku.
Osalejad jäid konverentsi vajalikkuse osas eri meelt
«Palju uut teada ei saanud, kuid on huvitav kuulata, mida asjadest arvatakse,» ütles Taani keskpanga kuberner Torben Nielsen. Ehkki Taani peatset ühinemist euroalaga Nielsen vajalikuks ei pea, sest riigi majandus on võrreldes muu Euroopaga üsna tugev, usub ta, et Eesti saab eurole üleminekust kasu.
«Suur eelis on olla väikse riigina osa suurest valuutasüsteemist,» lausus Nielsen. Samas ei peaks Eesti tema sõnul endale ette kujutama, et meil hakkab euroala rahapoliitilistes otsustes oluline sõnaõigus olema.
Mugur Stet Rumeenia keskpangast ütles, et konverents oli väga huvitav. «Palju uut informatsiooni ja uusi vaatenurki sellele, mida tähendab euroalaga ühineda,» lausus ta ning avaldas veendumust, et ka Rumeenia võtab peagi euro kasutusele.
Peter Bucheggerile Austria keskpangast oli see juba kolmas konverents, mis toimub enne uue riigi euroalaga ühinemist. Midagi eriti meeldejäävat Tallinna eurokonverents talle ei pakkunud.
«Veidi erinev on mulle meeleolu,» lisas Buchegger. «See on olnud nii positiivne. Teiste konverentside ajal oli rohkem vastuolulisi arutelusid euro vajalikkuse üle.» Ta avaldas arvamust, et varsti pärast Eestit ühinevad euroalaga ka teised Balti riigid.
Eesti Teaduste Akadeemia liige Hillar Aben leidis, et konverents oli huvitav ning seal esitatud üsna üksmeelsed seisukohad tundusid veenvad. «Diskussiooni küll peaaegu üldse ei tekkinud,» tõdes ta. (PM)