/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
/nginx/o/2010/09/20/436033t1h4ea0.jpg)
Eilsel eurokonverentsil Tallinnas jagati Eestile ohtralt kiitust senitehtu eest, kuid manitseti samas võitlema töötuse kõrge tasemega ning hoiduma majandus- ja võlakriisi kordumisest.
Eurokonverents utsitas Eestit kriisist hoiduma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ennekõike kiideti Eesti eelarvepoliitikat, aga ka ettevalmistusi euroalaga ühinemiseks. Ning loomulikult kinnitati, et euroalaga ühinemine on Eestile kasulik.
Euroopa Keskpanga presidendi Jean-Claude Trichet’ suust tuli aga ka kübeke kriitikat. «Tagantjärele on selge, et Eesti üldine poliitikakurss oleks pidanud olema rangem, et ohjeldada väga kiire kasvu aastatel nõudlussurvet ja makromajanduse suurt tasakaalustamatust,» tõdes ta.
«See puudutab eelkõige aastaid 2005–2007, mil ülekuumenemise surve oli kõige tuntavam,» jätkas Trichet. «Püüded piirata palgatõusu ja pidurdada kiiret laenukasvu osutusid samuti enamasti ebatõhusaks.»
Kujunenud makromajanduslikule tasakaalustamatusele järgnenud kohandumise ulatus ja kiirus olid tema sõnul samas märkimisväärsed.
Ühe pikema kiiduavalduse osaliseks sai esinejatest peaminister Andrus Ansip, kes oma kõnes tänas ka Eesti rahvast jõupingutuste ja kannatlikkuse eest euroalaga liitumiseks valmistumisel. Suurema osa peaministri kõnest moodustas aga kiitus Eesti majanduspoliitikale. «Olen veendunud, et raha- ja eelarvepoliitikad, aga ka strukturaalpoliitika, mida Eesti on seni järginud, on olnud parim viis valmistada meid ette edukaks kuulumiseks Euroopa rahaliitu,» kinnitas Ansip.
Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehn manitses, et Eesti jaoks on peamine ülesanne hoiduda viimase viie aasta jooksul aset leidnud tõusu- ja langustsükli kordumisest. Ta rääkis ka, mida peaks Eesti tegema, et saavutada tulevikus tasakaalustatum kasv.
«Ehkki mul oli hea meel teada saada, et töötuse tase on hakanud langema, on see siiski väga kõrge ja vaja on palju teha, et inimesed tagasi tööle tuua ning seejärel tagada, et nende oskused ja areng edeneks vastavalt majanduse ja ühiskonna vajadustele,» lausus Rehn. «Teiseks, isegi pärast pikka kapitali kogunemise perioodi vajab Eesti rohkem tootlikke investeeringuid.» Kolmandaks avaldas ta lootust, et Eesti jätkab mõistliku eelarvepoliitikaga ka euroala liikmena.
Eesti esindajad omalt poolt kinnitasid, et kavas on senist majanduspoliitikat üldjoontes jätkata ning teha jõupingutusi töötuse vähendamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks.
Mis võiks saada euroalaga ühinemise järel Eesti järgmiseks suureks eesmärgiks, mis rahvast ühiselt pingutama paneb, sellele nad selget vastust ei pakkunud. «Kõige tõsisem ülesanne meil kõigil on tegelda jätkusuutliku majanduskeskkonna tagamisega,» ütles Eesti Panga president Andres Lipstok.
«Mina ei usu, et kõigil inimestel saab olla üks eesmärk, ja ma ei ole ka eurotsooni võtnud kunagi eemärgina,» lausus rahandusminister Jürgen Ligi. «See, et raha tuleb lugeda, mitte kulutada rohkem, kui on, see pole mingi eesmärk, see on puhas talupojatarkus.»
Konverentsil esinejate sõnavõttudest tuli aga välja üksmeelne seisukoht, et Euroopa Liit peaks selle talupojatarkuse järgimist lõpuks ometi tõhusalt kontrollima ja tagama hakkama, et üleliigsed eelarvepuudujäägid ning riigivõlad euroala stabiilsust ei ohustaks.