/nginx/o/2010/09/20/435923t1h225e.jpg)
Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet ütles täna Eesti Panga korraldatud eurokonverentsil, et Eesti reageeris kriisist tingitud uuele majanduskeskkonnale suhteliselt kiiresti, tõestades oma erakordset kohanemisvõimet.
Trichet: Eesti tõestas oma erakordset kohanemisvõimet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Trichet’ sõnul oli Eesti majandus paljude aastate vältel üks kõige kiiremini kasvavaid majandusi maailmas, ent see kasv ei olnud tasakaalustatud.
«Vaatamata väga rasketele aastatele vahetult pärast taasiseseisvumist, oli Eesti SKT reaalkasv ajavahemikul 1995–2007 keskmiselt 7,2 protsenti aastas.
2008. aastal kiire areng peatus. 2008. ja 2009. aastal alanes reaaltoodang järsult ja toodangu languse alusel sai Eestist Läti järel teine kriisist kõige enam mõjutatud ELi riik.
Kohandamise tõsidus näitas, et kiire toodangukasvu periood oli mõningal määral ka tasakaalustamata kasvu ja majandusliku ülekuumenemise aeg,» viitas Euroopa Keskpanga president Eestit kriisi ajal tabanud raskustele.
Tema sõnul oli lõpuks Eesti majanduse makromajanduslik tasakaalustamatus üsna suur ning sellele järgnenud kohandamise ulatus ja kiirus olid märkimisväärsed.
«Eesti majandus ja Eesti elanikud reageerisid uuele majanduskeskkonnale suhteliselt kiiresti ja tõestasid oma erakordset kohanemisvõimet.
See annab tunnistust Eesti majanduse paindlikkusest ja elanike valvsusest. Uus majanduskeskkond nõudis kohest ja otsustavat tegutsemist ning tõsiste poliitiliste meetmete võtmist. Need toetasid usaldusväärset eelarvepoliitikat ning aitasid lahendada majandusbuumi ajal esile kerkinud välis- ja sisemajanduse tasakaalustamatust,» lisas Trichet.
Euroopa Keskpanga presidendi kinnitusel on kohaliku konkurentsivõime taastamiseks ja madala inflatsiooni hoidmiseks jätkuvalt väga tähtis, et palgadünaamika oleks jätkusuutlik, st palgakasv oleks kooskõlas tööviljakuse tõusuga.
Tema hinnangul on julgustav, et majanduslangus Eestis näib olevat lõppenud, kuid see pole siiski põhjus rahulduda seni saavutatuga.
«Jätkusuutliku välispositsiooni taastamiseks on väga oluline, et Eesti toetaks siseressursside ümberjaotamist ekspordile suunatud kõrge lisandväärtusega sektoritesse. Selleks, et soodustada jätkusuutlikku töökohtade loomist, peavad palgad jääma piisavalt paindlikuks.
Lõpetuseks on Euroopa Keskpanga seisukohalt väga tähtis, et Eesti valitsus säilitaks valvsuse, tagades hiljuti saavutatud madala inflatsioonitaseme püsimajäämise ka eelseisvateks aastateks ning võttes selleks vajadusel jõulisi meetmeid.»