Advokaat: jäätmeveo vabaturg on ettevõtjate huvides

Vandeadvokaat Carri Ginter. Foto: Liis Treimann

Uues koalitsioonileppest leiab punkti, mis lubab Eestis kehtestada jäätmeveos vabaturu, mille peamine idee on kehtestada vabaturg Tallinnas, aga mitte mujal Eestis, ütles uus keskkonnaminister ja IRL-i liige Marko Pomerants intervjuus Postimehele.

Lisaks plaanib koalitsioon kaotada segaolmejäätmete põletamisel elektri ja soojuse koostootmisele makstava toetuse, sest ministri selgituse järgi kui segaolmejäätmete põletamise toetust mitte maksta, tõuseb segaolmejäätmete hind ja see soodustab jäätmete liigiti kogumist.

Sellised plaanid paistavad suuri jäätmekäitlejaid rõõmustavat. «Oleme alati toetanud mõtet, et soodustada tuleb liigiti sorteerimist ja materjalide taaskasutamist. Ministri suund on väga hea. Eesti mure on praegu selgelt see, et olmejäätmete äraveo hind on langenud nii madalale, mis kuidagi jäätmete sorteerimist ei soodusta - sorteerivad vaid üksikud «keskkonnafriigid»,» kommenteeris Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg BNSle.

Loomulikult toetaksid ettevõtted vabaturu kehtestamist kogu Eestis, mitte ainult Tallinnas. «Eesti tervikuna on väiksem kui mõni Euroopa omavalitsus ja selle ühele osale eraldi reeglite kirjutamine ei pruugi olla otstarbekas. Ka väikestel omavalitsustel on juba praegu nõutava jäätmevaldajate registri abil täielik ülevaade sellest, kes kuidas prügivedu tellib,» lisas Remmelg.

Valitsuse positsioonide taga on paista suurte jäätmekäitlejate huvid, kommenteeris BNSile kohalikke omavalitsusi mitmetes kohtuvaidlustes esindanud Soraineni partner Carri Ginter, kelle sõnul ei meeldi suurtele käitlejatele koostootmistoetust saav Eesti Energia Iru jaam, sest tegu on konkurendiga, kel ainsana võimekust näiteks jäätmeveoturule siseneda.

Koalitsioonileppes lubatu taustal on paistmas jäätmekäitlejate soov saada ise otsustusõigus kuhu jäätmed viia, sellega käidi ka kohtuteed kuni riigikohtuni välja, kuid otsus ei tulnud jäätmekäitlejatele soodne. «Kohalikel omavalitsustel on õigustatud huvi kohalike jäätmete suunamiseks näiteks Paikre prügilasse. Selle võimatuks muutmisel kaob võimalus kohalikke väga olulisi käitluskohti elujõuliselt arendada,» ütles Ginter.

Jäätmeturu avamist kohta ütles Ginter, et tarbijate lollitamiseks on «vaba konkurents» ja «vabaturg» head sõnumid, kuid tegelikult mingit konkurentsi ei teki ja turutõrked ainult süvenevad. Sama meelt on olnud ka Reformierakonna kunagine keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kes veebruaris ütles Eesti Ekspressis, et Ragn-Sells ja Keskkonnateenused tahavad seadusemuudatust, sest loodavad niiviisi küsida kõrgemat hinda. Prügifirmad arvestavat, et kui peavad omavalitsuse asemel läbi rääkima tavalise Jüri või Maiega, on trumbid nende käes.

Turu vabaks laskmine tähendaks negatiivset keskkonnamõju, müra- ja õhusaastet, ressursside raiskamist, loetleb Eesti Säästva Instituudi mõjuhinnang võimalikke mõjusid. Nii instituudi hinnang kui Ginter viitavad sellele, et avatud turul kasvaksid hinnad inimestele märkimisväärselt, praegu on hangetega korraldatud veohinnad 20-40 protsenti väiksemad kui avatud turul pakutavad hinnad. «Suured jäätmekäitlejad on hädas, sest hind kujuneb riigihangetel - ja hind on tarbijale sõbralik. Riigihangetest lahti saamisel tekib vabaturg ja tarbijalt võib võtta seda hinda, mida nad ise tahavad,» ütleb Ginter.

«Nõustuda võib ministri hinnanguga, et segaolmejäätmete põletamisel elektri ja soojuse koostootmisele makstava toetuse kaotamine tõstab jäätmeveo hinda. Kaheldav on aga arvamus, et see soodustab jäätmete liigiti kogumist. Liigiti kogutud jäätmetele soodsama veohinna kehtestamine on igati tervitatav mõte, kuid seda võimaldab teha ka juba toimiv süsteem,» kommenteeris valitsuse plaane Tallinna aselinnapea Arvo Sarapuu.

Palju kriitilisemaks jäi opositsiooni kuuluva Keskerakonna liige aga vabaturu kehtestamise suhtes. «Vabaturu idee on keskkonnavaenulik ning sellele ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust. Ka uus koalitsioon ei ole oma suunda muutnud ning nüüd on mindud veelgi radikaalsemaks. Uskumatu lugu, aga Tallinnale ärategemine kirjutatakse nüüd isegi koalitsioonilepingusse sisse. Igasuguste erisuste tegemine ühele omavalitsusele on võrdse kohtlemise ning kohaliku omavalitsuse autonoomia rikkumine,» ütles Sarapuu.

Tallinna linn on täitnud Euroopa Liidus seatud jäätmevaldkonna eesmärke oluliselt paremini kui Eestis keskmiselt, kuid juba pikemat aega loobitakse jäätmeveoettevõtete lobby-töö tulemusel riigi poolt linnale kaikaid kodaratesse, ütles ta ja lisas: «Jäätmehoolduse osas ei ole uus koalitsioon kindlasti «näoga inimeste poole,» vaid tegutsetakse eraettevõtete huvides. Kui ministri sõnul on väiksemas omavalitsuses korraldatud jäätmevedu loogiline ja taskukohane lahendus, siis jääb arusaamatuks, miks tahetakse karistada Tallinna elanikke jäätmevedajate omavoliga.»