Rahandusministeeriumi kevadprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus tänavu kaks protsenti ja 2016. aastal 2,8 protsenti. Võrreldes sügisese prognoosiga kärpis ministeerium tänavust kasvu ootust 0,5 protsendipunkti võrra.
Rahandusministeerium kärpis majanduse kasvuootust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rahandusministeerium on tänavuse ja tuleva aasta majanduskasvu prognoose allapoole korrigeerinud, seda peamiselt Eesti peamiste kaubanduspartnerite kasvuväljavaadete halvenemise tõttu,» teatas ministeerium.
Järgnevate aastate prognoosid ei ole ministeeriumi teatel võrreldes eelnevaga muutunud. Rahandusministeerium ootab 2016. aastast alates eelkõige ekspordi kasvu kiirenemist, samas kui ka sisenőudluse panus püsib investeeringute taastumise tõttu stabiilne. Aastaks 2017 ootab ministeerium majanduskasvu kiirenemist 3,4 protsendini.
Keskmine palk kasvab prognoosi kohaselt tänavu 4,8 protsenti. Ministeerium korrigeeris prognoosi allapoole seoses oodatust nõrgema tarbijahindade kasvuga: «Eeldusel, et välisnõudlus kosub, peaks järgmisest aastast alates nominaalpalga kasvutempo kiirenema. Inflatsiooni arvestav palga reaalkasv jääb kolme protsendi juurde aastas. Palgatulu osakaal lisandväärtuses on tõusnud suhteliselt kõrgele ning peaks edaspidi natukene langema.»
Aasta algul langev tarbijahinnaindeks tõuseb prognoosi kohaselt terve aasta kokkuvõttes 0,2 protsenti. 2016. aastal kiireneb inflatsioon ministeeriumi teatel 2,2 protsendini peamiselt välistegurite tõttu, sest naftafutuurid on tõusutrendil ning ka toiduainete hinnad pöörduvad suureneva nõudluse mõjul tõusule.
«Eratarbimise kasvu hoiavad sel aastal kõrgel mitmed tegurid – tõusevad nii keskmine palk kui ka hõivatute arv ning netopalga tõusule annab tõuke ka tööjõu maksukoormuse langetamine,» märgitakse ministeeriumi prognoosis.
«Kaasa aitab ka inflatsiooni puudumine - tarbimiskorvi maksumus aasta esimesel poolel ei suurene. 2015. aastal oodatav 4,8-protsendine eratarbimise reaalkasv taandub inflatsiooni kasvades 2016. aastal 2,8 protsendini. Edaspidi võib eratarbimise kasvutempo veelgi langeda hinnatõusu kiirenemise ja töötajate arvu vähenemise tõttu.»
Ministeerium ennustab pnvesteeringute kasvu taastumist sel aastal: «Ettevõtete investeeringud kasvasid ka mullu, v.a energeetikasektoris, valitsussektoris hoiab taset kõrgel uue ELi struktuurifondide rahastusperioodi algus. Kokkuvõttes jääb investeeringute kasv 2015. aastal ilmselt veel tagasihoidlikuks (2,7 protsenti), kuid peaks väliskonjunktuuri paranedes edaspidi tõusma 4–5 protsendi juurde.»
Tööpuuduse määr jätkab prognoosi kohaselt langemist, olles järgmisest aastast alla kuue protsendi. Tööga hõivatute arv kasvab ministeeriumi arvates 2015. aastal sarnaselt 2014. aastaga 0,6 protsenti ning pöördub järgnevast aastast kuni pooleprotsendisesse langusesse. «Seoses tööjõulise elanikkonna vähenemisega ja eeldusega, et tööjõus osalemise ning hõive määr on maksimumi lähedal, on hõive edasise kasvu väljavaated tagasihoidlikud.»
Rahandusministeeriumi teatel on Eesti struktuurne eelarvepositsioon lähiaastatel endiselt tasakaalus ja nominaalne valitsussektori eelarvepuudujääk jääb prognoosi kohaselt 0,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
2016. aastal suureneb puudujääk 0,6 protsendini SKTst. Järgnevatel aastatel on oodata valitsussektori eelarvepositsiooni pidevat paranemist ning jõudmist 2018. aastaks 0,1-protsendise ülejäägini SKTst.
Maksulaekumiste tase püsib prognoosi järgi üldiselt hea, seda osalt tänu maksu- ja tolliameti tulemuslikule tööle, ennustab ministeerium. «Maksukoormuseks jääb 2015. aastal 32,9 protsenti, see tõuseb 2019. aastaks 33 protsendini. Lähiaastate planeeritavad maksumuudatused vähendavad tööjõu maksukoormust ning seda tasakaalustab kaudsete maksude parem kogumine.»
Valitsussektori reservid moodustasid 2014. aasta lõpus 10,4 protsenti SKTst. Võrreldes eelmise aastaga suurenesid nii keskvalitsuse, sotsiaalkindlustusfondide kui ka kohalike omavalitsuste reservid.
Valitsussektori võlakoormus kasvas 2014. aastal 10,6 protsendini SKTst. Järgnevatel aastatel võlakoormus väheneb ja jõuab 2018. aastaks 8,2 protsendini SKTst.