/nginx/o/2015/04/13/3958795t1hf935.jpg)
«Sooviks teada, miks ei võimaldata inimestel kohustusliku jäätmeveo teenuse raames muuhulgas tellida endale koju plasti-, tetra- ja muud sellist konteinerit?» küsib lugeja, kelle viieliikmeline pere saaks vabalt kuus 200-liitrilise konteineri kuuga täis.
Lugeja lisab, et tema kodukohas on ühiskondlikke konteinereid on vähe ning nende augud sageli nii väikesed, et kätt lõhkumata ei saa sealt suruda sisse ei kolmeliitrist purki ega tordikarpi. «Meie vallas näiteks jäätmeveo pakkuja hinnakirjas plastikonteinerit ei ole ja minu teada tühjendab jäätmejaamade konteinereid üldse teine ettevõte,» märgib ta.
Vastab keskkonnaminiteeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.
Kindlasti ei keela ega takista jäätmeseadus üldisena lisakonteinerite paigaldamist, kui jäätmevaldaja seda soovib. Selgitamist vajab lihtsalt küsimus, et kes ja millistel tingimustel – sh veosagedus, aga ka hind – neid konteinereid tühjendab, kui see ei ole kaetud korraldatud jäätmeveo lepinguga.
Mõnel pool on kohalikud omavalitsused ka kaalunud näiteks pakendijäätmete kogumist mittekohustusliku lisateenusena ka korraldatud jäätmeveo raames. Aga see lahendus ei ole laiemalt levinud.
Üldisena katab korraldatud jäätmevedu siiski vaid kinnistul kogutavaid segaolmejäätmeid ja tavalisena korrusmajade juures vanapaberit, Tallinnas ja mõnes Kesk-Eesti kohalikus omavalitsuses ka biojäätmeid. Mõnel pool on kortermajade juures kaasatud ka nn suurjäätmed – mööbel, teatud ehitus-remondijäätmed.
Korraldatud jäätmeveoga kaetud jäätmeliike teised jäätmevedajad lepinguga määratud piirkonnas koguda ei tohi, sellise lepinguga mittereguleeritud jäätmeid võib aga koguda. Siiski on viimasel ajal näiteid, kus mõnes linnas korraldatud jäätmeveo konkursil mitte-edukas pakkuja asub pakkuma usinasti just liigiti kogutud pakendijäätmete kogumise teenust – nii-öelda olmejäätmete lisateenusena.
Kuna seda selgitakse potentsiaalsetele klientidele praktikas ka kui «segajäätmed koosnevadki valdavalt pakendijäätmetest, seega võite kõik segaolmejäätmed panna pakendikonteinerisse», siis on see sisuliselt ka katse korraldatud jäätmeveo väliselt segaolmejäätmeid koguda – mis on juba vastuolus kehtiva jäätmeseaduse sätetega.
Seega, korraldatud jäätmeveo väliselt on selle regulatsioonist väljapool liigitikogutud jäätmete kogumine kahtluseta lubatud – aga siis peab tegemist olema ka ainult liigitikogutud jäätmete ja ei millegi muuga.