AKI pole rahul liikluskaamerate eelnõuga

Liikluskaamera. Foto: Andres Haabu

Andmekaitse inspektsiooni sõnul ei ole liikluskaamerate eelnõu kooskõlas isikuandmete töötlemise põhimõtetega, sest pole selge, milleks ja kelle kohta andmeid kogutakse ning kes ja kuidas neid andmeid töötleb.

AKI hinnangul ei ole majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks esitatud liikluskaamerate pidamist käsitlev määruse eelnõu kooskõlas isikuandmete töötlemise põhimõtetega, teatab inspektsioon oma kodulehel.

11. veebruaril 2015 võttis riigikogu vastu liiklusseaduse muudatuse, mille kohaselt on statsionaarseid liikluskaameraid võimalik kasutada ka linnades ja muudel kohalikel teedel. Seni olid kiiruskaamerad lubatud üksnes riigimaanteedel. Seadusemuudatus jõustub 1. mail 2015.

Seadusemuudatusest ainuüksi siiski ei piisa, sest liikluskaamerate poolt andmete kogumist ning töötlemist reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus. Selle määruse muudatused ongi nüüd ette valmistatud ja avalikule kooskõlastusringile esitatud.

Liiklusseadus ei täpsusta, milliste rikkumiste puhul liikluskaameraid võib kasutada. Seni on statsionaarseid kaameraid teatavasti kasutatud üksnes kiiruseületamise puhul. Määrusega tahetakse aga ette näha, et statsionaarseid kaameraid saab hakata kasutama ka keelava fooritulega ristmikule väljasõitmise, ühissõidukiraja kasutamise ning ülevaatuse ja liikluskindlustuse puudumise menetlemiseks.

Inspektsioon vaatas eelnõu läbi ning jõudis järeldusele, et see ei ole kooskõlas isikuandmete töötlemise põhimõtetega, kuna eelnõu tekstist ei selgu, kuidas andmete töötlemine toimub.

Kui kiiruseületamise korral on selge, et kaamera pildistab üksnes kiiruseületajat, siis ühissõidukiraja väärkasutajaid ei ole võimalik automaatselt tuvastada. Määrusest ei saagi selgust, et kas kaamerad hakkavad siis filmima-pildistama kõiki ühissõidukirajal sõitvaid sõidukeid ning kes, millal ja kuidas hakkab fotosid-videosid läbi vaatama ja välja selgitama, millisel sõidukil oli õigus ühissõidukirajal sõita, millisel mitte. Sama lugu on liikluskindlustuse ja ülevaatuse puudumisega. Seda saab tuvastada päringuga andmekogusse, kuid see eeldab siis kõikide kaamera vaatevälja jäävate sõidukite pildistamist-filmimist ja nende kohta päringu tegemist. Määruse eelnõu aga selle kohta taas mitte midagi ei selgita.

AKI sõnul ei ütle määruse eelnõu midagi ka selle kohta, kas ja kuidas hägustatakse asjasse puutumatute inimeste (sh kaassõitjate) ja sõidukite andmed fotodel ja videotel. Linnatänaval jääb fotole-videole paratamatult ka jalakäijaid, rattureid, teisi sõidukeid.

Lisaks on arusaamatu, mida hakkab kohalik omavalitsus tegema kaameratega kogutud andmetega. Nimelt sätestab eelnõu, et kohalikelt teedelt kogutud andmete osas on andmekogu volitatud töötleja kohaliku omavalitsuse ametiasutus. Kiiruse ületamine, tehnoülevaatuse mitteläbimine, foori keelava tule ajal ristmikule sõitmine, liikluskindlustuse puudumine – nende rikkumiste menetlemine on politsei ainupädevuses sõltumata sellest, kus see rikkumine toime pandi. Kohalikul omavalitsusel ei ole õigus menetleda eelpoolnimetatud väärtegusid.

Riik ja kohalik omavalitsus võivad isikuandmeid töödelda üksnes seaduses sätestatud ülesande täitmiseks. Praegu ongi arusaamatu, mis ülesanne see on, mille jaoks kohalikud omavalitsused kaameratest saadud andmeid kasutama hakkaksid.

Kokkuvõttes tuleks kogu määrus täielikult ümber teha nii, et see annaks selge ülevaate sellest, mis andmeid, milleks ja kelle kohta andmeid kogutakse ning kes, kuidas ja millal neid andmeid töötleb.

Seni kuni andmete kogumine pole arusaadaval moel ja isikuandmete kaitse seadusega kooskõlas olevalt ära reguleeritud, on igasugune andmete kogumine ebaseaduslik, teatas inspektsioon.