Milline etapp on teismelise kasvatamisel kõige raskem?

Lapsed hindavad, kui täiskasvanu huvitub tema maailmast. Foto: SCANPIX

Lapsevanemate jaoks on laste kasvatamisel üks raskemaid aegu siis, kui laps läheb viiendasse klassi, õpetaja jaoks on aga suurim väljakutse õpetada seitsmenda klassi õpilasi.

Vikerraadio saates «Huvitaja» rääkis Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi õpetajahariduse osakonna juhataja Mai Normak, et seitsmenda klassi lapsed on jõudnud kõige keerulisemasse ikka, kus toimub iseseisvumine ja täiskasvanuks saamine, ent samas laps veel täiskasvanud ei ole.

Ka lapsevanemale on see raske aeg. «Lapse käitumine selles vanuses muutub väga palju. Laps, kes enne on olnud väga sõbralik, täitnud kõiki korraldusi, hakkab ühtäkki vanemale vastu rääkima, tekivad meeleolumuutused, äkilised vihahood, tühisest asjast võib tekkida väga suur probleem,» selgitas Normak.

«Kui teismeliseiga jagada natukene erinevatesse astmetesse, siis lapsevanemate jaoks on kõige keerulisem koht lapse viiendasse klassi minek. Seda just sellepärast, et enamikus koolides on algklassiõpetaja esimesed neli aastat lapsega koos. Ja need esimesed neli aastat arvab ka lapsevanem, et ta peab aitama lapsel kooli sisse elada,» möönis õpetajahariduse osakonna juhataja.

«Ja kui laps läheb viiendasse klassi, siis järsku lapsevanemad otsustavad, et nüüd on ta piisavalt suur ja ta peaks ise hakkama saama. Kuid see viies klass on just kõige keerulisem koht lapse jaoks, sellepärast et selle ühe hea emme juurest läheb see laps täiesti erinevate inimeste käe alla, kellel kõigil on lapse suhtes väga erinevad nõudmised,» lisas ta.

Teine emotsionaalselt raske moment seisneb selles, et kui algklassiõpetaja saab päeva jooksul vähendada lapse negatiivsete emotsioonide hulka – kui laps on ühes aines saanud negatiivsed emotsioone palju, siis teistes ainetes püüab õpetaja teda enam mitte ette võtta, siis erinevate õpetajate puhul on see keerukam.

«Kui igas aines tuleb uus õpetaja ja õpetajatel on erinevad nõudmised ning õpetaja ei pruugi lapse tausta kuigi palju teada, siis see laps saab kohutava hulga negatiivseid emotsioone korraga. Ja kui nüüd lapsevanem selle viienda aasta alguses ei toeta last ega aita nende probleemidega kohe toime tulla, siis võib lapsel tekkida vastumeelsus kooli suhtes,» rääkis Normak.

«Kui vanem seda viienda ja kuuenda klassi last väga hästi toetab, siis läheb ka see seitsmes klass normaalsemalt. Üldiselt me ütleme niimoodi, et kaheksanda klassi teine pool on selline, kus lapsed saavad järsku täiesti normaalseteks õpilasteks,» selgitas ta.

Kuidas aga aru saada, et midagi on lahti? «See avaldub kõigepealt lapse käitumises. See võib avalduda endassetõmbumises või siis väga äkilistes meeleolumuutustes. Siis võib-olla seotud unehäiretega – laps ei lähe magama, ei maga või on öösel rahutu,» tõi Normak välja. Samuti võib ilmneda näiteks üleolev suhtumine kõikidesse situatsioonidesse.

Õpetajahariduse osakonna juhataja tõi näite, et kui vanem küsib lapselt, kuidas sul täna koolis läks, siis sellele on kaks vastust – kas normaalselt või hästi. Hästi võib ka siis minna, kui laps on saanud näiteks kolm kahte. Laps teab, et see küsimus ei eelda põhjalikku vastust, ent pärast seda jäetakse ta rahule.

Hobidega tegelemine laiendab Normaki sõnul esiteks lapse silmaringi ja kui laps peab käima kuskil trennis või ringis, siis see õpetab teda ka paremini oma aega kasutama. Naise sõnul peaks lapsevanem täiesti kindlasti jälgima ka seda, millised on lapse sõbrad ja millisest perest nad pärit on: «See on absoluutselt normaalne, et me laseme oma lapsel sõpru koju kutsuda. Et me näeme ja saame ise nendega vestelda, näeme nende hoiakuid ja väärtushinnanguid.»

Kuidas aga saab lapsevanem aidata teismelisel lapsel muutustega toime tulla? «Kõige tähtsam on see aeg, mida me lapsele pühendame – need ühistegevused, mida me teeme. Kõige olulisem on, et ma võtan oma lapse jaoks aega, et teda ei kasvata televiisor ja arvuti, vaid et mina lapsevanemana kasvatan oma last,» rääkis Normak.

«Lapsed hindavad, kui täiskasvanu on huvitatud sellest, mida tema mõtleb, milline on tema maailm ja et täiskasvanud inimene võtaks teda ka oma maailma,» möönis ta ning lisas, et lapse jaoks on oluline, et vanemad arutaks ka temaga kõige keerulisemaid pereprobleeme.

Normaki sõnul püüavad vanemad sageli last säästa ning samamoodi teevad ka lapsed, kes ei räägi oma probleemidest vanematele, soovides ema-isa mitte kurvastada. «Siis olemegi niimoodi, et mina kurvastan ühes nurgas, laps kurvastab teises nurgas ja kurvastame mõlemad selle pärast, et me ei räägi,» lisas ta.