/nginx/o/2012/11/08/1420782t1haf47.jpg)
/nginx/o/2015/03/12/3864741t1hf44f.jpg)
Koalitsiooni moodustanud erakonnad otsustasid täna avalikustada ka läbirääkimistel kokku lepitud lubaduste maksumused ja nende planeeritavad katteallikad.
Sester katteallikatest: tervikuna maksukoormus ei tõuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurim kuluallikas riigieelarvele on maksuvaba tulu 205 euroni tõstmisega alustamine, millele kulub 2016. aastal 28 miljonit eurot, järgnevatel aastatel on suurema kuluga ka madalapalgaliste stiimulpakett ning sotsiaalmaksu langetamine ühe protsendi võrra.
Suurim tuluallikas on 2016. aastal aktsiiside tõus kokku 50,9 miljonit eurot, millest valdav osa on mootorikütuse aktsiiside tõus. Valdav osa plaanitust eeldab seadusemuudatusi ja nende heakskiitmist Riigikogus.
Värske rahandusminister Sven Sesteri sõnul lähtuti läbirääkimistel tulude ja kulude tasakaalust ning maksuneutraalsuse säilitamisest.
«Eesmärk on esiteks see, et tulud ja kulud oleksid tasakaalus, et me ei elaks üle oma võimete, ning teiseks säilitada maksuneutraalsust. Kui otsesed maksud, näiteks tööjõumaksud langevad, siis maksuneutraalsusest lähtuvalt mingid muud maksud tõusevad. Kas samas või väiksemas määras,» kirjeldas Sester.
Näiteks sotsiaalmaksulangetus jätab ettevõtetele rohkem raha kätte ja maksuvaba tulu tõstmine tavainimestele. Samal ajal aktsiisitõusud võtavad osaliselt selle raha jälle ära. «See on otseste maksude kandumine kaudsematele maksudele nagu tarbimine, pahed ja saastamine,» ütles ta. «Kui vaatame tervikuna, siis tervikuna maksukoormus ei tõuse.»
Sesteri selgitusel panid koalitsioonierakonnad kokku oma nägemuse ja nüüd hakkab töö alles pihta. «Läbirääkimiste nägemus on nüüd edastatud kõikidele ministeeriumidele. Tegelikult on ju kõik ministeeriumid ühe või teise punkti kaudu selle koalitsioonilepinguga seotud. Kindlasti hakkab töö pihta ka erinevate ettevõtlusorganisatsioonidega, et saada neilt tagasisidet,» kirjeldas Sester.
Lisaks rõhutas ta, et need arvutused ei ole sündinud vaid poliitikute peades, vaid kaasatud on ka erinevaid ministeeriumide eksperte.
Ka tõdemus, et Eesti riiki on just tööjõu osas võimalik valitseda efektiivsemalt, on leitud rahandusministeeriumi ekspertide abiga. «Iga maksumaksja sent peaks olema kasutatud maksimaalselt ja läbimõeldult. Täna on toimunud palgatõus, aga inimeste arv ei ole vähenenud. Esmane analüüs näitab, et on ressurssi kokku tõmmata,» ütles ta.