/nginx/o/2008/10/18/84608t1hf456.jpg)
OKIA loovjuht Kaupo Kalda sõnul ei tea Eesti ettevõtted, kui õhuke on jää turundamisel Facebookis ja kui kergelt võivad kaduda sajad-tuhanded kroonid «fännidesse investeeritud raha».
Facebookis turundamine on jalutuskäik õhukesel jääl
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmselt eksivad Kalda arvates täna kõik Facebookis tehtavad loosimised nende reeglite vastu ja võivad viia ka fännilehe sulgemiseni.
Seetõttu paluski agentuur advokaadibürool LMH teha kommenteerida teemat ja käsitleda viit erinevat Facebooki reeglistikku selles rägastikus, sest üha enam ettevõtjaid kannavad oma reklaamitegevuse osaliselt või täielikult üle suhtlusportaalidesse, sealhulgas Facebooki.
Mõnel ettevõtjal ei pruugi olla ennast tutvustavat veebilehekülgegi, kuid Facebooki konto koos ettevõtja kohta käiva kogu vajaliku infoga on olemas.
Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius advokaat Kätlin Kiudsoo sõnul on Facebookiga liitunud ettevõtjate eesmärgid üldjuhul samad, mis muul reklaamitegevusel: ennast üldsusele tutvustada ning oma seisukohtade, toodete ja teenuste tuntuse suurendamine.
«Just Facebookist on saanud tänase hetke uusim reklaamimeedium, sest inimesed kasutavad igapäevaseks suhtlemiseks Facebooki ja kiireim võimalus kohe inimesteni, sealhulgas sihtrühmani jõudmiseks on uue meediumi keskkond.»
Kiudsoo kirjutab OKIA blogis, et ettevõtjad haaravad üha enam ohje Facebookis enda reklaamimisel, mis on paljudes kasutajates tekitanud kas poolehoidu või, vastupidi, meelehärmi.
Ettevõtja tüüpiline reklaam on selline, kus kasutaja peab näiteks iPod’i võitmiseks hakkama ettevõtja Facebooki lehe fänniks ja jagama ettevõtja infot oma Facebooki «seinal».
«Kuna Facebooki seinal avaldatud info ja ka enamik muu kasutaja poolt tehtavad toimingud kajastuvad kasutaja sõprade isiklikul profiilil, siis tekitab pidev reklaami jagamine kasutajate poolt üha enam meelepaha,» leidis Kiudsoo.
Ja sellise Facebooki reklaami virvarri sees ongi tihti tema sõnul tekkinud küsimus, kas ettevõtjate poolne reklaami avaldamine sellisel kujul on lubatud ja kas enamik reklaamijaid on üldse teadlikud, et Facebookis reklaamimist reguleerivad nii seadused kui ka Facebooki enda kehtestatud reeglid.
Siinkohal selgitaski Kiudsoo, et suhtlusvõrgustiku meeskond on välja töötanud mitmed keskkonnas reklaamimist reguleerivad normid, mille lühikene refereering võiks olla järgmine.
Facebooki lehekülge võib kasutada ainult ärilisel, poliitilisel või heategevuslikul eesmärgil, kui reklaami avaldaja on enda poolt reklaamitava tegevuse ja sellega seotud kaubamärgi õiguspärane esindaja.
Samuti peab reklaami eesmärgil loodud leheküljel olev info olema kõigile kasutajatele kättesaadav, mistõttu ei tohi olla info kättesaamise tingimuseks kasutajapoolne fänniks hakkamine.
Juhul kui reklaamis tuuakse välja toote/teenuse hind, peab reklaam otseselt viitama veebilehele, kust tarbijal on võimalik vastav info kätte saada, ja tingimustele, millele kasutaja peab vastama, et saada reklaamitav toode/teenus vastava pakkumishinnaga.
Kiudsoo sõnul on paljudel inimestel kujunenud arusaam, et näoraamatus tegutsemisele ei laiene reklaami tellija asukohamaa riigi seadused.
«Antud arvamus on reeglina väär ja Eesti reklaamijatele kohalduvad ka Facebookis avaldatud reklaami korral samad seadused, mis näiteks ajalehes avaldatava reklaami korral. Eesti ettevõtjate poolt avaldatav reklaam on enamjaolt eestikeelne ja seega suunatud Eestis olevale kasutajale,» kommenteeris Kiudsoo.
Eesti Vabariigi reklaamiseadus näeb ette, et reklaam peab tavalise tähelepanu korral olema selgelt eristatav muust teabest ning selle sisu, kujundus ja esitlusviis peavad tagama arusaamise, et tegemist on reklaamiga.
Lisaks sellele, et suhtlusportaalis ei tohi muuhulgas reklaamida tubakatooteid, tulirelvi, hasartmänge (ilma Facebooki loata) ja konkursse (ilma Facebooki loata), ei tohi sealsetes reklaamides kasutada audiot, mis hakkaks automaatselt mängima ilma kasutaja osavõtuta.
Samuti laieneb seal avaldatavatele reklaamidele Eestis kehtiv reklaamiseadus.
«Praktikas on eriti levinud eksimused just konkurendi isiku või kaubamärgi halvustamise keelu vastu eksimisel. Arvatakse, et sotsiaalmeedias tembutamine ja konkureeriva toote või kauba kulul nalja viskamine on sedavõrd privaatse alatooniga tegevus, mis ei ole võrreldav näiteks samasuguse sisuga reklaami avaldamisega televisioonis või ajakirjanduses,» rääkis Kiudsoo.
See võib omakorda viia aga konto sulgemiseni.
«Facebook võib kõik mittesobilikud reklaamid ja konkursid maha võtta ning kasutaja konto sulgeda ilma eelneva hoiatuseta. Lisaks võib Facebook ka juba eelnevalt loa saanud reklaami puhul eemaldada reklaamist kogu informatsioon, sh pildid, mida keskkonnatoimetajad peavad mittevastavaks nii Facebooki kui ettevõtja asukohariigi seadusandlusega,» selgitas Kiudsoo.
Kuigi Facebooki ainsaks «relvaks» mittesobiliku reklaamiga võitlemisel on ettevõtja Facebooki konto sulgemine, võib see siiski Kiudsoo sõnul tuua ettevõtja jaoks kaasa rahalise kahju, sest eelnevalt on investeeritud reklaami turunduse eeltöösse.
«Näiteks ettevõtja on teostanud reklaami eeltööd mitmete miljonite eest, kuid ei ole reklaami avaldamiseks küsinud Facebookilt luba, viimane aga sulgeb sobimatu reklaami tõttu ettevõtja Facebooki konto. Sellise tegevusega tekitatud kahju ettevõtjale on väga suur ja kogu eelnev turundustöö luhta läinud.»
Loe Kätlin Kiudsoo selgitust suhtlusportaalis turundamise kohta pikemalt OKIA blogist.