Michel Barnier: võimalus võita juurde kaks protsenti majanduskasvu

Euroopa Komisjoni volinik Michel Barnier. Foto: Toomas Huik

Euroopa ühise turu alused on olemas olnud rohkem kui pool sajandit. Ka Maastrichti lepingu sõlmimisest on möödas juba 18 aastat. Euroopa Komisjoni teenuste ja siseturu volinik Michel Barnier, kas Euroopa poliitikud kardavad endiselt teenuste vaba liikumist ühtsel Euroopa turul?

Loomulikult toimuvad arengud pikemas ajalises perspektiivis. Ühist turgu ei saa luua lihtsalt võlukepiga. Riikide olukord pole sama ei palga, sotsiaalsete tagatiste ega keskkonnanõuete osas. Ka Euroopa Liidu asutajaliikmed, kes on juba 60 aastat Euroopa ühise turu kallal töötanud, ei rakenda siiamaani direktiive korralikult. Oluline on see, et liikumine jätkuks ja oleks suund integratsioonile. Ei tohi peatuda, ei tohi taganeda.

Me peame silmas pidama ka inimlikku ja sotsiaalset mõõdet. Peame näitama inimestele, et suudame ehitada ühtset turgu ilma inimeste sotsiaalseid ja muid õigusi kahjustamata.

Mis on just praegu peamised takistused poliitiliste kokkulepete saavutamiseks, et kõrvaldada takistusi teenuste vaba liikumise teelt üle riikide piiride?

Teenuste direktiiv, mille ülevõtmist ma ka siin Eestis erinevate asutuste esindajatega kohtudes kontrollisin, ei rakendu kõikides valdkondades.

On takistusi, nagu erinevused seadustes ja piirangud e-kaubanduses. Mind üllatas Eesti ministrite ja parlamendi liikmetega kohtudes nende positiivsus ja suur motivatsioon. Kohtusin ka peaministriga ning täheldasin sama.

Kas takistused teenuste liikumisel üle liikmesriikide piiride tuleks kõrvaldada juhtum juhtumi kaupa või üldise kokkuleppega?

Olemas on teenuste direktiiv kui üldine raamistik. Lisaks on olemas tööriist nimega SOLVIT, mida saavad kasutada inimesed ja ettevõtted, et ei algatataks kohe rikkumismenetlust, vaid saaks jõuda kokkuleppele.  

Kuidas kommenteeriksite niinimetatud «suurt tehingut»? Kas piiritakistuste likvideerimine on võimalik ilma maksupoliitika koordineerimiseta?

Integratsiooni ja koordineerimise tee on veel pikk. Koos kümne kolleegi ja Jose Manuel Barrosoga valmistasime ette «Ühtse turu algatuse» ja selle teenuste paketi, lisades sellesse inimlikku ja sotsiaalset mõõdet, et see jõuaks lähemale väikeettevõtjatele ja kodanikele. Mario Monti ettepanekutes, kes muide ka täna (17.09 – toim.) siin Tallinnas oli, sisaldusid mitmed olulised aspektid, nagu ettevõtete konkurentsivõime, sotsiaalteemad ja muu hulgas parem maksualane koordineerimine. Ka Euroopa Komisjon püüab edendada Euroopas paremat ettevõtete maksustamise koordineerimist.   

Kumb on tõenäolisem, kas üleeuroopaliselt jõutakse kokkuleppele otseste tööjõu ja ettevõtluse maksude või kaudsete maksude (nagu aktsiisid ja käibemaks) koordineerimises?

Maksualased küsimused lahendatakse Euroopa Liidus konsensuse alusel. Kõik peavad olema ühehäälselt poolt. Nii et asjad liiguvad edasi väga aeglaselt või üldse mitte. Esmalt tuleb inimesed kokku tuua ja vaadata neid küsimusi, mis puudutavad ettevõtteid. Nende riikide hulgas, kes soovivad, tuleks harmoniseerida ettevõtlusmaksude baasi. Loomulikult on see vabatahtlik. Sellega hakkab tegelema mu kolleeg Algirdas Šemeta (Euroopa Komisjoni liige Leedust, kelle vastusalaks on maksundus, tolliliit, audit ja pettusevastane võitlus – toim). Ma ei hakka ennustama, millistele tulemustele ta selle tööga jõuab.

Kui palju on kogu ELis võimalik võita majanduskasvu juurde, kui kõrvaldataks praegused takistused teenuste vaba liikumise eest?

Meie eksperdid ütlevad, et kui ühine turg toimiks hästi, võidaksime juurde kaks protsenti majanduskasvu. Praeguses majandusolukorras ei näe ma mingit vabandamise võimalust, miks mitte püüda seda lisakasvu saavutada. Püüame!

Aastal 2012 saab EL 20-aastaseks (Maastrichti leping sõlmiti 1992. aastal – toim). Ma ei soovi, et seda tähistataks nostalgiliselt või melanhoolselt, vaid aktiivselt. Kogu Euroopa Komisjon, selle president Barroso ja kõik volinikud, Siim Kallas nende hulgas, on tegutsemisvalmid.