Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Levira TV3 vabalevist lahkumist ei usu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: BNS
Copy
Levira.
Levira. Foto: Postimees/Scanpix

Levira hinnangul on TV3 vabalevist lahkumine ebatõenäoline, samas selle teoks saamine tingimata teistele kanalitele kolmandiku suurust tasutõusu kaasa tuua ei pruugi.

«Mina ütleksin kõikidele inimestele, kes täna TV3-e vaatavad vabalevist, et võtke rahulikult. Selliseid läbirääkimisi on Levira ja telekanalite vahel vähemalt kord aastas või ka paari aasta tagant. Et see seekord nii jõuliselt on meedias, on mõnevõrra erandlik. Juulini on aega küll ja ma usun, et me leiame positiivse lahenduse televaatajate jaoks, et see kanal vabalevis säilib. Ja kui midagi peaks ebaõnnestuma, siis on suvel võimalus mõelda ja otsustada mida teha. Praegu ei ole küll vaja kuhugi kiirustada. Ma olen näinud neid kirju, mida Starman ja Viasat välja saadavad, et kohe on maailma lõpp ja ainus kus te varju võite leida, on meie juures – lubage naerda,» ütles Levira juhatuse esimees Mart Einpalu BNSile.

Einpalu sõnul ei ole TV3 jaoks peamiseks probleemiks Levirale makstav tasu, vaid reklaamituru suurus. «Meil on väga normaalne koostöine suhe. Ka praeguses olukorras suhtleme väga tihedalt, et leida win-win lahendust ja seda mitte ainult Levira ja TV3 kontekstis, vaid eelkõige televaatajate jaoks. Priidul [TV3-e juhatuse liige Priit Leito] on samamoodi väga valus ja ebameeldiv seda otsust teha. Samamoodi otsib ta variante, et saaks jätkata.»

«Levira teenus on nagu võrguteenus, et see signaal jõuaks üle Eesti kõikidesse antennidesse – on need katusel või toas. Selleks on välja ehitatud võrk. On olemas üks seadus, mis ütleb, et me peame olema tehniliselt võimelised seda signaali levitama 100 protsendile Eestist. Et katta ära Eestist 100 protsenti, on see väga kallis tegevus. Kui me vaatame kommertsäri, nagu on TV3 ja Kanal 2, nii mina, kui minu kliendid ei saa aru, miks nende jaoks peaks oluline olema, et see levi on 100 protsenti. Eks me otsime sealt ka neid lahendusi, et teenust nende jaoks soodsamaks teha,» rääkis Einpalu.

«Samas kui TV3 teeb oma otsuse, siis mul ei ole ühtegi sunnimehhanismi ega muud vahendit, millega öelda teisele ettevõttele, et kuule ära mine vasakule, mine paremale,» lisas ta.

Kas TV3-e lahkumise järel võiks Kanal 2 ja ERR-i jaoks tasu tõusta umbes kolmandiku võrra, Einpalu kommenteerida ei soovinud. «On võimalikud variandid, et tõuseb; tõuseb vähem – kõik on võimalik. Minu põhiline eesmärk on täna see, et vabalevi kanalite valik säiliks ja teen omapoolt kõik, et TV3-ga oleks võimalik jõudawin-win lahenduseni.»

«Me oleme päris palju teinud, et vabalevi sisu oleks kihvtim ja mugavam inimesele vaadata. Seetõttu on iseenesest mõistetav, et populaarsemad kanalid võiksid seal ju jätkata,» rääkis Einpalu. «Kui see ei ole võimalik, siis Levira on samamoodi äriettevõte ja kui me oleme olukorras, et ühel teenusel on kliente nii vähe, et nende klientide poolt makstavad teenustasud ei kata teenuse kulusid, siis on suhteliselt lihtsad valikud. Kas hind peab tõusma ja kui klient ei ole sellega nõus, siis on rasked otsused.»

«Äriettevõttena oleks [vabalevi sulgemine] lihtne. Aga kuna tegu on teenusega, mis puudutab nii paljusid inimesi, siis ma arvan, et iialgi omapead ja kergekäeliselt sellist otsust ei tee. Siin on vaja kõikide osapooltega võimalikud lahendused läbi vaadata,» lisas ta.

Kui kõik kanalid peale Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) vabalevist lahkuksid, siis peaks Einpalu hinnangul riik leidma vahendid vabalevi kulude katmiseks, kui on huvi jätkata ERR-i tasuta kõigile inimestele kättesaadavaks tegemist. «Kui ERR-il on vaja levida üle Eesti, mis on iseenesest täiesti loomulik, kuna maksumaksja raha eest üleval peetav televisioon võiks olla kõigile tasuta kättesaadav, siis tuleb see asi kinni maksta.»

Tagasi üles