Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Mööblitootjad püüavad Saksamaad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marge Tubalkain
Copy
Töö mööblitehases
Töö mööblitehases Foto: Mihkel Maripuu

Eesti mööblitootjate kindlustunne tuleviku suhtes püsib tugev, näitab Swedbanki tänavune tööstusettevõtete uuring.

81 protsenti küsitlusele vastanud mööblitöösturitest plaanib käibekasvu, mis keskmiselt ulatub 6,1 protsendini. Küsitlusele vastanute hinnangul läheb Eestis toodetavast mööblist käesoleval aastal ekspordiks 82 protsenti. Jõuliselt on uue sihtturuna pildil Saksamaa, mida sihib 40 protsenti ettevõtetest, teatas pank.

 «Üldine toodangumaht on püsinud viimasel kolmel aastal üsna muutumatuna. Põhjuseks peamiselt Soome nõrgenenud nõudlus, mida kompenseerib Rootsi jätkuvalt tugev majandus ning uued sihtturud,» kommenteeris Swedbanki tööstuse suuna juht Raul Kirsimäe.

Uuringust selgub, et mööblitootjate vaba tootmisvõimsus on langenud – tootjad suudaksid täiendavalt investeerimata käivet kasvatada keskmiselt 19 protsenti. Kirsimäe sõnul on olemasoleva tootmisvõimsuse efektiivne ärakasutamine küll positiivne, kuid uute ekspordi sihtriikide mahtude teenindamine eeldab tootmisvõimsuste kasvu.

 «Nii nagu ka teistes tööstuse sektorites, tunnetatakse mööblitööstuses teravat tööjõupuudust – 71 protsenti vastanutest leiab, et tööjõupuudus piirab ettevõtte arengut. Eelkõige on ettevõtjate hinnangul mööblitööstuses puudu tisleritest, pingioperaatoritest ja tehnoloogidest,» selgitas Kirsimäe. «Olemasoleva seadmestiku juurde täiendava töötajate vahetuse lisamiseks napib tööjõudu. See omakorda  tähendab, et arenguhüppe saavutamiseks tuleks investeerida vähem tööjõudu vajavatesse tootmisliinidesse.»

Kirsimäe avaldas heameelt, et tervelt 88 protsenti mööblitootjatest plaanib uusi investeeringuid. «42 protsenti vastanud ettevõtetest plaanib investeerida vahemikus 100 000 kuni 500 000 eurot,» lisas ta. Plaanitavate investeeringute ning käibe kasvu toel kavatsetakse jõuda parema kasumlikkuseni.

Statistikaameti lühiajastatistika baasil langes eelmisel aastal sektori kogukasumlikkus  2,4 protsendilt 1,1-ni «Ettevõtjad töötavad ja investeerivad täna eesmärgiga kasumlikkust kasvatada. Investeeringuid toetavad tänased rekordiliselt madalad intressitasemed, mis lühendavad projektide tasuvusaegasid,» nentis Kirsimäe.

Herkki Kitsing, Eesti Mööblitootjate Liidu tegevdirektor ütles uuringutulemusi kommenteerides, et sektori ettevõtete kasvu on pidurdanud sihtturgude ebastabiilsus, tooraine hinnasurve tootjatele, samuti dollari ja euro kurss.

«Eelistatakse müüa turgudele, kuhu ka varasemalt müüdud ning lisandunud mõned uued turud, näiteks Saudi Araabia piirkond,» selgitaks Kitsing. Tema sõnul vajaks uuendamist kogu tootmisahel, et saavutada tootmisvõimuses järgmist hüpet. «Kindlasti aitaksid kaasa muutused maksupoliitikas, eelkõige tulumaksuvaba miinimumi tõstmine kõrgemale tasemele, et tööandja kulu töötaja kohta oluliselt ei suureneks, kuid töövõtja sissetulek sellegipoolest suureneks ning tõuseks tarbija ostujõud.» ütles Kitsing. 

Swedbank uuris ligi 300 Eesti tööstusettevõtte hinnanguid käibe ja tootmismahtude ning investeerimisplaanide osas. Küsitluse vastasid mööblitööstuse ettevõtted kogukäibega ligi 200 miljonit eurot, mis moodustab 45 protsenti sektori kogukäibest.

Tagasi üles