Päevatoimetaja:
Sander Silm

Algab koolilõunate retseptikonkurss

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Laura Raus
Copy
Paikuse koolisöökla.
Paikuse koolisöökla. Foto: Ants Liigus

Aino Järvesoo mälestusfond kuulutas välja koolilõunate retseptikonkursi, millest võivad osa võtta nii koolid, õpilased kui ka lapsevanemad.


«Konkursil võivad osaleda kõik Eestimaa koolid, aga miks ka mitte lapsevanemad ning lapsed ise – kõik, kellele on laste tervis ja toit südamelähedane,» ütles fondi pressiteates selle eestvedaja Liis Treial-Tappo.

«Konkursil osalemiseks on vaja panna kokku terve koolinädala näidismenüü, mis oleks vaheldusrikas ja samas lihtne ning mis mahuks koolilõuna maksumusse. Täna on see 11 krooni ja 73 senti ühele lapsele,» selgitas Treial. Menüü kalkuleerimisel tuleb aluseks võtta 100 lapse toiduhulk, kelle vahel toidu hinda jagades tulekski toidu maksumuseks praegune koolitoidu hinnapiir.

Retsepte saab saata aadressile liis.tappo@gmail.com. Konkurss kestab vabariigi aastapäevani, mille eel kuulutatakse välja võitjad ja avaldatakse konkursi tulemused. Parima koolilõuna väljamõtleja saab auhinnaks reisi Brüsselisse.

Eelmisel aastal viis Järvesoo mälestusfond koolilaste seas läbi küsitluse, milles selgus, et õpilaste lemmiktoiduks on makaroniroad ja magustoiduks mannavaht.

23. septembril möödub 100 aastat Eesti ühe suurima eraannetaja Aino Järvesoo sünnist. Järvesoo 100. sünniaastapäeva mälestuslõunal kuulutas fond välja retseptikonkursi ning esinesid Euroopa Parlamendi liige Siiri Oviir ja naistearstide seltsi president Helle Karro.

Oviir rääkis selle sajandi alguses «igale Eesti lapsele tuhande krooni» nõudmisega tuntuks saanud ja Eesti jätkusuutlikkuse heaks erinevate projektide kaudu 20 miljonit krooni annetanud Järvesoo pärandist ja tema ideede kaasaegsest rakendamisest.

Karro kõneles Järvesoo kunstliku viljastamise kampaania tähtsusest läbi naistearsti pilgu. Järvesoo toel nägi ilmavalgust 156 kunstlikult viljastatud last, ent tema tegevuse tähtsus oli Karro sõnul pigem läbimurre, mis viis kunstliku viljastamise riiklikul tasandil finantseerimiseni.

Järvesoo mälestuse hoidmiseks moodustati Liis Treial-Tappo eestvedamisel MTÜ Aino Järvesoo Mälestusfond. Järvesoo kandis sõnumit, et iga laps on väärtus. Ka tema mälestusfond peab vajalikuks jätkata laste tervise ja seeläbi rahva jätkusuutlikkuse eest seismist.

Tagasi üles