Päevatoimetaja:
Sander Silm

Asjalikud soovitused: kuidas kassasabas seismise aega vähendada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Väikelapsega on poesabas seismine tõeline piin.
Väikelapsega on poesabas seismine tõeline piin. Foto: Mati Hiis/Õhtuleht

Eesti supermarketite müüjate sõnul piisab vähesest, et muidu nii tüütuna näiv kassasaba kiiremini liikuma hakkaks.

«Kliendid võiksid oma kaardid valmis panna, mitte hakata neid kassa ees otsima - küll sügab ennast siit ja sealt, küll otsib põue-, siis pükstetaskust. Kui õnnestub leida, no siis ei saa veel kuidagi kätte,» rääkis üks kassapidajatest.

Kassasabas seismise aega pikendab teme sõnul ka see, kui inimesel pole pangakaardil piisavalt raha. «Tühistage see ja tühistage too. Vahest paneb lausa imestama - nagu väiksed lapsed. Oled täiskasvanud inimene, kontrolli enda arvet enne poodi tuled, kas sul on raha või pole,» hurjutas ta ostjaid.  Müüjate jaoks teeks töö tema jaoks ka kergemaks lahendus, et soodustusi ei peaks teenindaja käsitsi sisse toksima.

«Üks klient, kes alati väga palju ostis, ladus kaubad ilusti rivisse ja teenindamine läks väga kiiresti. Teised loobivad asjad hunnikusse ja see kaevamine võtab aega,» rääkis paar kuud seda ametit pidanud neiu. Ta kinnitas, et päeva lõpuks käed väsivad ja muutuvad kobaks. Teinekord visati kaup müüjale suisa käte peale. «Nüüd ise ostjana panen ka kaubad alati rivisse, ja kõik läheb ruttu. Mis mul seal järjekorras ikka muud teha. Ja õpilased oleme me kõik kunagi olnud,» rääkis ta.

«Kulla kliendid, ärge laduge kaupa hunnikusse, sest  seda hunnikut lammutama hakata on füüsiliselt raske ja aega kulub rohkem,» kirjutas üks teenindaja. Tema soovitus on panna  allahindlusega kaubad kas lõppu või algusesse, sest siis kulub aega vähem.

Ühe müüja sõnul ei saa kassasabas seistes kuidagi mõjutada eespool seisjate  kiirust ja kaubavalikut. Küll aga saab panna kauba lindile selliselt, et seda oleks lihtsam skännida. «Vaata enne, kuidas kassapidaja skännib, kas alt või eest, ja aseta kaup vastavalt, et kassapidaja ei peaks seda keerama,» soovitas ta. Ta meenutas, et nägi kunagi Stockholmis ühe poe kassas vastavat silti, et nii peaks tegema. «Muidugi pane ühesugused kaubad järjest (kohukesed, sokid), mida kassapidaja näiteks tavaliselt kilekotikesse panema hakkab. Ning kui sul on 10 viina, siis pane lindile üks ja ülejäänud jäta kärusse ja ütle õigel ajal, mitu pudelit sul on,» oli ta teine näpunäide.

Ühe teenindaja sõnul sõltub kassas läbimise kiirus ennekõike sellest, kuidas klient tasub - kas kaardiga (mis võtab aega ca 20 sekundit kaardi sissepanekust kuni tšekini) või sularahas (10 sekundit müüjapoolsest sularaha võtmisest kuni tagasiraha saamiseni).

«Sularahaga on muidugi see, et kui oled nõus sente tagasi saama, siis anna lihtsalt suurem paberkupüür, müüjal on kordades lihtsam sente leida, kui teil, kuna müüjal on need süstematiseeritud,» oli tema soovitus.  Kui ei soovi sente tagasi saada, siis tuleks leida enam vähem sobiv hulk sente valmis või anda müüjale kõik oma sendid. «Tal on parem silm, suurem kogemus neid käidelda,» kinnitas kirjutaja.

Lisaks  kiirendab teenindusprotsessi kaupluse kliendikaardi leidmine enne ostu sooritamist või järjekorras seistes.

«Kui soovite müüjalt midagi, mis ei ole teile riiulil kättesaadav (suitsud, loteriipilet), siis küsige kõik järjest. Müüja saab need sisse lüüa ja ei pea mitu korda edasi tagasi kõndima. Näiteks kui ostate viis erinevat pakki suitsu ja siis neli erinevat numbriloto piletit,» soovitas ta. Kirjutaja lisaks veel ühe soovituse - «Olge kassas rahulik, ärge uurige müüjalt elu, kui ei ole vajadust, ärge sahmerdage. Muidu võib müüjale mulje jääda, et te soovite veel midagi või olete midagi ära kaotanud.»

«Asju juhtub - piim läheb katki, kole inkasso on arve ära blokeerinud ja rahakott jääb autosse ja kõige hullem- tootel pole triipkoodi. Neid kõiki olukordi saab vältida. Näiteks, enne poodi sisenemist kontrollida taskuid ja vaadata üle kontojääk, kontrollida üle piim ja kui leiate triipkoodita toote, siis viige see infoletti (kui selline asi eksisteerib) või mõnele saalis olevale töötajale,» jagas ta näpunäiteid.  Kui on kindel soov mõni toode saada, siis tasuks sellest töötajale märku anda, kuna siis on võimalik kiiremini tegutseda.

«Lisaks, väike soovitus. Kandke kaasas poes pastakat, kuna seda võib vaja minna. Näiteks, kui soovite osta suuremas koguses (nt kastiga) kaalukomme, -küpsiseid siis on võimalik nende kaalukood kasti peale vms kirjutada ning lasta kaaluda see kaaluletis,» kirjutas ta. Esiteks on siis kassapidajal olemas triipkood, ja teiseks,  ei pea te siis rasket kasti tõstma letile. «Samuti soovitan muid raskeid või suuri asju mitte letile tõsta, pigem olla valmis triipkoodi number müüjale ette lugema (pean silmas siis suuri koeratoidupakke või suhkrupakke (25 kiloseid) jne),» oli tal veel üks soovitus varuks.

«Ideaalne klient on konkreetne klient,» kinnitas ta.

Tagasi üles