Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel
Saada vihje

Madalad hinnad sundisid väiketootjat uksi sulgema

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Rivo Veski
Copy
Lihalett.
Lihalett. Foto: OVE MAIDLA/PM/EMF

Ligi kolmkümmend aastat sigu kasvatanud Rain Lindmäe sulges aasta algul bussijaama juures asuva lihapoe ning müüs hiljuti maha ka Tahulas asuva farmihoone.

«Mul on täpselt kaks siga veel järel ja need lähevad meil pere ja lähedastega oma tarbeks,» rääkis Lindmäe, kelle sõnul oli tal möödunud aasta lõpul veel 15 siga – needki jagati viimaste kuude jooksul tuttavatele ära, kirjutab ajaleht Meie Maa. «Sain omale pikaks ajaks hakkliha varuda ja ka tuttavate hulgas oli kundesid küll,» märkis ta.

Otsus seakasvatusega lõpparve teha tulenes Lindmäe sõnul eelkõige madalatest turuhindadest. «Selle miinimumpalga suudan pisema vastutuse ja murega mujalt ka teenida,» nentis ta, märkides seejuures, et üksi kõike tehes venisid tööpäevad farmis tihtipeale üle mõistuse pikaks.

«Viisteist tundi ööpäevas tööd teha oli köömes,» rääkis Lindmäe, lisades, et kuna vanustki vahepeal viiskümmend aastat täis tiksunud, tahab ta järgneva osa elust rahulikumalt mööda saata. Nii ongi ta juba praeguseks asunud tööle venna firmasse, mis tegeleb juurviljakasvatusega.

«Olen vennase juures tööl autojuhi ja ekspediitorina. Vean kaupa laiali,» selgitas Lindmäe, kelle sõnul lõpevad tööpäevad nüüd juba õhtul enne kella viit. Farmitöö kõrvalt pole ta viimase 28 aasta jooksul enda sõnul saare pealt õieti välja saanudki, välismaareisidest rääkimata.

Kõrgajal, umbes kümmekond aastat tagasi oli Tahula seafarmis üle 500 sea. «Kasvatasin täpselt nii palju, kui suutsin ise poes turustada,» rääkis Lindmäe.

Tagasi üles