Vanaema õunaaia ehted

‘Suislepp’ Pilkupüüdva välimusega magushapud õunad on väga maitsvad ja mahlased. Sort pärineb Suislepa mõisa aiast ja selle sünnilugu ulatub juba 18. sajandisse. ‘Suislepa’ algpuule pandi Suislepa mõisa juurde mälestuskivi. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Ubinaajal esitleb Arter viit ajaproovile vastu pidanud õunasorti.

19. sajandi lõpul, kui Eestis hakkas edenema taluaiandus, asuti meil ka laialdasemalt õunapuid kasvatama. Juba toona oskasid eestlased hõrgu maitse ja hõnguga mahlaseid ubinaid hinnata! Arteril aitasid viit läbi aegade menukamat kohalikku õunasorti valida asjatundjad Jaan Kivistik, Toivo Univer, Marju Pulk, Ülle Pekk  ning Ille ja Kalmer Kasvand.

Etnograaf Tamara Habicht juhib monograafias «Rahvapärane arhitektuur» tähepanu põlvest põlve kestva kauni tava algusele, sest juba toona «oli kombeks istutada õunapuid pereliikmetele nime- ja õnnepuudeks.»

Enamik vanu sorte on meie maile rännanud Lääne-Euroopast koos ülikute ja kloostritega. Täpsemalt on teada ainult ‘Suislepa’ sünnilugu, ülejäänute üle on vaieldud, nendib Eesti Maaülikooli õppejõud Toivo Univer.