/nginx/o/2010/09/17/434137t1hf696.jpg)
Eesti elanike arvates peavad Euroopa Liit ja selle liikmesriigid vastavalt oma lubadusele abi arenguriikidele lähiaastatel järsult suurendama, selgus Eurobaromeetri küsitlusest.
Eestimaalased: peame abi vaestele riikidele suurendama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
54 protsenti arvas, et abi peaks suurenema vastavalt lubadusele. 7 protsenti pidas vajalikuks lubatust suuremat abi kasvu. 19 protsendi meelest ei tuleks abi suurendamise lubadusest kinni pidada. 15 protsenti valis vastusevariandi, et abi tuleb koguni vähendada, selgus juunis läbi viidud ning sel nädalal avaldatud küsitlusest.
ELis keskmiselt ei pidanud abi suurendamise lubadusest kinnipidamist vajalikuks 15 protsenti ning abi vähendamist toetas 14 protsenti. Kõige rohkem oli abi kahandamise pooldajaid Leedus (27 protsenti), Lätis ja Bulgaarias. Kõige vähem oli neid Rootsis (5 protsenti), Luksemburgis ning Poolas.
EL lubas aastal 2005, et summaarselt ulatub selle arenguabi 2015. aastaks 0,7 protsendini rahvuslikust kogutoodangust (RKT). Seejuures uuemad liikmesriigid nagu Eesti seadsid eesmärgiks 0,33 protsendi saavutamise aastaks 2015 ning 0,7 protsendi eesmärgi juba saavutanud maad näiteks Rootsi, Taani ja Holland lubasid säilitada oma kõrgemad abitasemed.
Mullu ulatus Eestis arenguabi osatähtsus Euroopa arengukoostööga tegelevate organisatsioonide konföderatsiooni CONCORD aruande andmetel 0,11 protsendini RKTst. Seega eesmärgi saavutamiseks peaks arenguabi järgmise viie aasta jooksul mitmekordistuma.
ELi ja selle liikmesriikide arenguabi ulatus mullu 49 miljardi euroni. See moodustab 56 protsenti kogu maailma arenguabist, kuid siiski vaid 0,42 protsenti ELi RKTst. Ka EL on tunnistanud, et ei saavuta tõenäoliselt 2010. aastaks seatud vaheeesmärki 0,56 protsenti RKTst.