/nginx/o/2015/03/19/3885077t1h2ce7.jpg)
Kreeka on kokku pannud uue reformikava, mis peaks valitsusele juurde tooma 4,7-6,1 miljardit eurot. Ent hirm püsib, et riik võib lõhkuda euroala.
Kreeka uus reformipakett: kas samm õiges suunas?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreekas võitis jaanuari lõpus valimised Syriza, mis lubas kasinusele lõpu teha. Nende läbirääkimiste käik võlausaldajatega on külvanud hirmu, et riik Kreeka kustutab võlad ja väljub euroalast, vahendab CNBC.
On kindel, et Kreeka vajab välist finantsabi. Kuigi Kreeka on vähendanud avaliku sektori kulutusi, on maksutulud vähenenud sellest enam. See tähendab, et veebruaris oli riigi puudjääk endiselt kasvuteel. Erinevalt Kreekast on teised abipakette saanud majandused kasvuteel.
Kreeka uus reformikava näeb ette meetmeid alates maksudest kõrvalehiilimise tõkestamisest kuni «halva pangani,» mis peaks puhastama riigi finatssüsteemi. Sellest ei piisanud ning uut kohtumist ei toimu 24. aprillini, vahendab Guardian.
9. aprillil peab Kreeka tagastama 460 miljonit eurot Rahvusvahelisele Valuutafondile. «Arvestades Kreeka ajaloolist raskust maksude kogumisel, on üsna ebakindel, et uued fiskaalmeetmed toovad sisse loodetud hulgal raha,» kirjutasid Barclay's analüütikud.