Päevatoimetaja:
Sander Silm

Rosneft kurnas kohtus ära Jukose aktsionärid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Urho Meister
Copy
Rosnefti logoga lipp naftapuurtorni juures.
Rosnefti logoga lipp naftapuurtorni juures. Foto: Sergei Karpuhin / Reuters

Rosneft on lahendanud pika kohtuvaidluse Jukose aktsionäridega. Jukos oli Vene energiafirma, mille Rosneft võttis üle pärast selle asutaja Mihhail Hodorkovski vangistamist.

Kokkuleppe kohaselt lõpetavad mõlemad osapooled ja nende tütarettevõtted kõik kohtumenetlused üksteise vastu kõigis jurisdiktsioonides, kinnitasid eile mõlema poole esindajad.

Vene riigifirma teatel «ei näe kokkulepe ette ühtegi rahalist ega muud liiki makset Rosneftilt ega selle tütarettevõtetelt», vahendab Financial Times.

Jukose aktsionäre, kes süüdistavad Vene riiki oma vara ülevõtmises, esindasid aastatepikkuses võitluses kaks Hollandi fondi.

Rosneft ostis valdava enamuse Jukose aktsiatest pärast seda, kui Vene maksuamet Hodorkovski firma 2007. aastal pakrotti ajas. Hodorkovski ise arreteeriti juba 2003. aastal, maailma avalikkuse hinnangul poliitilistel põhjustel. Ta viibis vangistuses kümme aastat ning sai armu 2013. aasta detsembris.

Kokkulepe Jukose fondidega kujutab endast võitu Rosneftile, kes seisis kaljuna kõikide süüdistuste vastu ning esitas ise vastusüüdistusi. Fondid tõid loobumise põhjuseks edu ebatõenäosuse ning kohtuskäimise aja- ja rahakulu, viidates ka sellele, et võimalus midagi Rosneftilt kätte saada on sisuliselt olematu.

Fondid esindasid kõiki Jukose aktsionäre 2007. aasta seisuga, kaasa arvatud 55 000 väikeaktsionäri, nende seas ka investeerimisfonde.

Kokkulepe katab üksnes vaidlust Jukose aktsionäride ja Rosnefti vahel ega puuduta eraldiseisvaid hagisid aktsionäride poolt Vene valitsuse vastu.

Mullu suvel mõistis Euroopa inimõiguste kohus Jukose fondide kasuks välja 1,9 miljardit eurot. Haagi arbitraažikohus aga käskis Moskval maksta käputäiele Vene suuraktsionäridele ja töötajate pensionifondile välja rekordilised 50 miljardit dollarit.

Tagasi üles