ASi Tallinna Vesi väärtus kahanes suvel 500 miljoni võrra

Tallinna börsi juht Andrus Alber. Foto: Tallinna börs.

Tallinna börsi juhatuse esimees Andrus Alber kirjutab InvestMentori blogis, et AS Tallinna Vesi «toetas» monopolide piiramise seaduse arutelu 500 miljoni krooniga.

Alberi kinnitusel on Eesti aktsiaturg olnud sel aastal üks edukamaid maailmas, kui võtta aluseks vaid aktsiaindeksi liikumine.

See tõus on olnud pea kõikehõlmav, sest aasta algusest on 10 aktsia hind tõusnud vähemalt 25 protsenti ja langenud on vaid 3 aktsia hinnad . Langejate hulgas torkab silma ka AS Tallinna Vesi, mille väärtus on langenud enim.

Üheks languse põhjuseks on börsijuhi hinnangul sel kevadel välja makstud suured dividendid, mis langetasid mai lõpus aktsia hinda korraga ca 15 protsenti.

Aktsiahinna tavapäratu käitumine torkab aga silma siis, kui vaadata aktsiahinna liikumist sel suvel ja varasematel aastatel. Nimelt on Tallinna Vesi aktsia olnud läbi aastate stabiilsem kui paljud teised.

Hind on  liikunud headel aastatel aeglasemalt üles kui terve Tallinna börsi indeks, kuid majanduskriisi aastatel on hind jällegi kukkunud vähem.

Olukord muutus aga sel suvel. Jättes kõrvale dividendimaksetega seotud hinnalanguse ja võttes alguspunktiks 1. juuni 2010, on näha, et sel suvel on aktsiahind langenud üle 17 protsendi ajal, mil Tallinna börsi indeks on tõusnud üle 7 protsendi.

«Uudiseid jälginutele ei ole selline hinnaliikumine aga kuigi suureks müsteeriumiks. Nimelt arutleti sel suvel aktiivselt nn. monopolide vastase seaduse üle, kus pea kogu meedia- ja ka poliitiline tähelepanu keskendus just Tallinna Vesile,» märgib Alber.

Tema sõnul on selgelt näha, kuidas õiguskantsleri otsused monopolide hinnapiirangute kehtestamise seadust vastu võtta ja sama seaduse lõplik vastuvõtt ning presidendi poolt välja kuulutamine on üsna selgelt suunanud ettevõtte väärtuse langusesse.

«Suvekuude jooksul vähenes börsifirma väärtus 500 miljoni krooni võrra. Väärib tähelepanu, et firma esimese poolaasta tulemuste avalikustamine ei  mõjutanud aktsiahinda üheski suunas,» märgib Alber.

Börsijuhi sõnul on kogu see kampaania kahetsusväärne kahel põhjusel. Esiteks meeldib Eesti poliitikutele rääkida sellest, kui palju on meile tulnud välisinvesteeringuid ning kui väga me neid tervitame.

«Tõepoolest, ühe elaniku kohta on Eestisse viimastel kümnenditel tulnud pea kõige rohkem otseinvesteeringuid võrdluses terve Kesk- ja Ida-Euroopaga.

Kas välisinvesteeringud aga jätkavad voolu Eestisse, kui Tallinna Vesi puhul on debattidest korduvalt käinud läbi nõue hakata muutma suisa erastamislepingut?

Pealegi, pärast Telekomi lahkumist börsilt on Tallinna Vesi üks väheseid atraktiivseid ettevõtteid institutsionaalsete välisinvestorite silmis. Tallinna Vesi on pea ainus ettevõte, kes veel regulaarselt käib välismaal Eesti majandust ja investeerimisvõimalusi tutvustamas.

Usun, et üsna varsti (kui mitte juba praegu) ei julge nad seda enam teha, sest neil puudub selgus tuleviku ees.

Kapitaliturg riigi majanduse arengutaset. Olen minagi kritiseerinud, et pensionifondid ei investeeri koduriiki. Kuid kuhu nad peaks investeerima kui riik pigem õõnestab turul olijate jalgealust?

Tallinna Vesi viitas kevadel tütarettevõtet asutades, et plaanib oma tegevust laiendada, ehk ka välisturgudele. Miks peaks nad selle plaani teoks tegema? Kui äri ei laiene Eestis või Eesti kaudu, siis ei tasu ka oodata, et Eestisse loodaks töökohti,» kirjutab Alber.