/nginx/o/2015/04/01/3926225t1hca77.jpg)
Alates tänasest peab liha peal olema märge, mis näitab millises riigis on loom kasvatatud ja tapetud.
Liha päritolu enam varjata ei saa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Päritolu märgistamine on oluline kogu toiduahela parema läbipaistvuse tagamiseks,» kinnitas põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev
Seni sai täpset infot päritolu kohta töötlemata veiseliha ja veiselihatoodete (nt veisehakkliha), imporditava müügipakendis kodulinnuliha, puu- ja köögiviljade, mee, kala ning oliiviõli puhul. Alates 2015. aasta aprillist tuleb märgistada toidupakendil ka värske, jahutatud ja külmutatud sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha päritolu.
Rahvusvahelistest lepingutest tulenevalt ja tootmisprotsessi eripära tõttu on lubatud päritolu märgistamisel järgmised erandid:
· kolmandatest riikidest pärit liha puhul võib päritolu esitada kujul «Kasvatatud kolmandas riigis», kuid tapmise kohta peab esitama siiski täpse riigi nimetuse;
· hakkliha ja lihalõikmete puhul piisab üldisest infost «EL» või «kolmandad riigid».