Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava märkis BNSile, et kvoodisüsteemi kadumisel tekib esiteks ületootmine ning piima kokkuostuhinna langemine alla tootmishinna. Konkurentsist langevad välja need, kelle omakulu on kõrgem ning hinnakõikumisi tekib senisest rohkem.
«Kõige rohkem on löögi all need tootjad, kes on teinud investeeringuid, mis ei ole veel täismõju saavutanud ning efektiivsust kasvatanud – vahe ei seisne siin isegi selles, kes on väiksem ja kes suurem. Pank nõuab oma. Septembris peaks saama selgeks, kellel on mõistlik lehmad jätte ületalve ning kellel on mõistlikum viia lehm kombinaati,» tõdes ta ja märkis, et keskliidu arvutuste kohaselt on tõsisemas ohus 10–15 protsenti piimatootjatest ning ligikaudu 90 000 lehmast 9000.
Särgava hinnangul võiks riik piimatootjaid keerukast ajast üle aidata. «Kui selle nurga alt vaadata, siis maa on olemas, hooned on olemas, masinad on olemas, kompetentsed ja oskustega inimesed on olemas – ja kriisiolukord on tegelikkuses ajutine. Suur osa Eesti majandusest püsib siiski põllumajandustootmisel. Võimalik on, et siin tuleks eeskuju võtta naabritest Lätist-Leedust ja ka Soomest, kes piimatootjaid toetanud on,» rääkis ta.
Põllumajandusettevõtte Estonia OÜ nõukogu esimees ning riigikogu liige Jaanus Marrandi märkis, et tagasivaatavalt saab piimakvootide süsteemi hinnata kahtepidi – ühest küljest oli süsteemil stabiliseeriv mõju ning tagatud hinnatasemed, samas takistas süsteem artengut.
«On hea, et kvoodid lõppevad, ent kindlasti toob süsteemi lõpp turule teatava ebastabiilsuse ja tekib avanenud turu hinnataseme otsimine. Käesolev aasta kulub kindlasti sellele protsessile,» ütles Marrandi BNSile.