/nginx/o/2014/07/16/3206499t1ha018.jpg)
Piimatootjate hinnangul toob piimakvootide süsteemi kaotamine kõigepealt kaasa ülepakkumise ning vähemefektiivsete tootjate väljalangemise; piima kokkuostuhinna tõusu aga pole lähiajal näha ning septembris võib otsustada piimatootmise lõpetada 10–15 protsenti Eesti tootjatest.
Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava märkis BNSile, et kvoodisüsteemi kadumisel tekib esiteks ületootmine ning piima kokkuostuhinna langemine alla tootmishinna. Konkurentsist langevad välja need, kelle omakulu on kõrgem ning hinnakõikumisi tekib senisest rohkem.
«Kõige rohkem on löögi all need tootjad, kes on teinud investeeringuid, mis ei ole veel täismõju saavutanud ning efektiivsust kasvatanud – vahe ei seisne siin isegi selles, kes on väiksem ja kes suurem. Pank nõuab oma. Septembris peaks saama selgeks, kellel on mõistlik lehmad jätte ületalve ning kellel on mõistlikum viia lehm kombinaati,» tõdes ta ja märkis, et keskliidu arvutuste kohaselt on tõsisemas ohus 10–15 protsenti piimatootjatest ning ligikaudu 90 000 lehmast 9000.
Särgava hinnangul võiks riik piimatootjaid keerukast ajast üle aidata. «Kui selle nurga alt vaadata, siis maa on olemas, hooned on olemas, masinad on olemas, kompetentsed ja oskustega inimesed on olemas – ja kriisiolukord on tegelikkuses ajutine. Suur osa Eesti majandusest püsib siiski põllumajandustootmisel. Võimalik on, et siin tuleks eeskuju võtta naabritest Lätist-Leedust ja ka Soomest, kes piimatootjaid toetanud on,» rääkis ta.
Põllumajandusettevõtte Estonia OÜ nõukogu esimees ning riigikogu liige Jaanus Marrandi märkis, et tagasivaatavalt saab piimakvootide süsteemi hinnata kahtepidi – ühest küljest oli süsteemil stabiliseeriv mõju ning tagatud hinnatasemed, samas takistas süsteem artengut.
«On hea, et kvoodid lõppevad, ent kindlasti toob süsteemi lõpp turule teatava ebastabiilsuse ja tekib avanenud turu hinnataseme otsimine. Käesolev aasta kulub kindlasti sellele protsessile,» ütles Marrandi BNSile.
Eesti ühe parima tootmisnäitajatega piimakarja Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm ütles BNSile, et kvoodi lõppedes tuleb eelkõige tegeleda kulupoolega, kuna tulupoolt ei paista kuskilt. «Küsimärke on õhus palju,» tõdes ta ja märkis, et Vene turu jätkuv suletus ning niigi madalad piima kokkuostuhinnad tähendavad, et hinnatõusu pole mõnd aega ette näha.
Esmaspäeval tagasi astunud Taavi Rõivase valitsuse põllumajandusministri Ivari Padari sõnul oli kvoodisüsteemi kaotamine ainuvõimalik, kuna oli ajast ja arust. «Aeg-ajalt on kahtlemata vajalik kasutada eriti regionaalselt selliseid meetmeid, mis mõnevõrra majandust moonutavad, ent kvoodisüsteem oli selgelt iganenud,» rääkis Padar BNSile.
Ta tõdes, et lühiajaliselt võib piima kokkuostuhind langeda, ent väga palju sõltub põllumeeste enda aktiivsusest. «Efektiivsus ja aktiivne turgudel tegutsemine maksab. Kahtlemata on vaja võtta vastu siseriiklikke otsuseid, mis toovad või margariini asemel leiva peale. Põllumeeste vaatepunktist sõltub äärmiselt palju nende endi aktiivsusest. Mida valitsus teha saab, on avada uksi uutele turgudele, mida viimase poole aasta jooksul on tehtud rohkem ja tulemuslikult kui kunagi varem,» rääkis Padar.
Euroopa Liidus kaovad tänasest piimatootmiskvoodid, mis kehtestati 31 aastat tagasi piima ületootmise piiramiseks. Eesti pole piimakvooti seni ületanud, kuid lõppenud kvoodiaasta 11 kuu andmed näitavad, et Eesti võib tarnekvooti ületada 1–2 protsendi ulatuses, millega kaasneb kvoodiületustasu vahemikus 1,9–3,8 miljonit eurot.