Tallinna võit müügimaksu osas ei pruugi olla lõplik

Tallinna halduskohus. Foto: Peeter Langovits

Eile otsustas halduskohus, et Tallinna linnas oli õigus küsida müügimaksu. Kaubamaja kaalub otsuse edasikaebamist.

«Kohtuotsus vajab kindlasti enne edasikaebamise lõplikku otsustamist põhjalikku analüüsi, kuid esmamulje kohaselt põhjust vaidlustamiseks on,» ütles Boreniuse partner Egon Talur. Eile andis linnavalitsus teada, et halduskohus jättis rahuldamata kolme ettevõtte kaebused müügimaksu menetluses.

Tema sõnul on vaidluse üks etapp läbi ning edasine arutelu tuleb eelkõige selle üle, kas kohus lahendas asja õigesti.

«On mõned väga põhimõttelised seisukohad seoses müügimaksuga, millega me ei saa päriselt nõustuda,» ütles ta.

Need puudutavad maksude kehtestamise selgust, hiilivat ülemäärast halduskoormust ning üldse laiemalt maksustamist põhimõttel: «asjaolusid arvestades parim lahendus.»

Maksukohustuse suurus ja muud olulised maksustamise elemendid peavad selgelt tulenema seadusest. «Vastasel juhul puuduks õiguskorras vajadus maksuseaduste järele ning piisaks maksude loetelust, mida kohaldatakse seaduse rakendaja parimal äranägemisel,» ütles Talur.

Ta ütles, et sarnase sisuga vaidlusi on kohtutes teisigi ning mõni kohtu seisukoht võis olla aimatav ka sama asja varasemast menetlusest.

Kohus leidis, et müügimaks ei ole Euroopa Nõukogu käibemaksudirektiiviga vastuolus ning seega ei ole kaebajate taotlused tasutud müügimaks tagastada põhjendatud.

Euroopa Kohus on mitmes varasemas lahendis rõhutanud, et kui maksul puudub kas või üks käibemaksu põhitunnus, siis käibemaksudirektiiviga vastuolu ei esine.

Näiteks tegi kohus kindlaks, et antud juhul ei kohandunud müügimaks igas tootmis-ja turustusetapis nagu käibemaksu puhul, vaid maksustati üksnes müük füüsilisest isikust lõpptarbijale. Samuti leidis kohus, et müügimaks on kooskõlas põhiseadusega ning maksuhaldur juhindus kohalike maksude seaduses määratletust. 

Kaubamaja nõudis tagasi 210 000 eurot müügimaksu, teatas ettevõte börsile.