/nginx/o/2015/02/13/3759789t1h33b5.jpg)
Wall Street Journal annab ülevaate Kreeka lähiaja kohustustest ning võimalustest neid kohustusi täita.
Millal saab Kreekal raha otsa?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millal saab Kreekal raha otsa?
Seda ei tea täpselt keegi, isegi mitte Kreeka valitsus.
«Likvidsussituatsioon on muutlik,» ütlevad mõned Kreeka ametnikud. Teiste ametnike sõnul on raha otsas juba aprilli keskpaigaks. Viimastel nädalatel on valitsus üritanud samaaegselt tagada kohustuste täitmist oma kreeditoride ees ning samas ka riigisiseste maksete toimimist – eelkõige pensionite ja avaliku sektori palkade maksmise näol – kuid samas on üha suurenenud võlad avalikule sektorile kaupu ja teenuseid pakkuvate ettevõtete ees. Samal ajal loodab valitsus, et erinevad hiljuti kehtestatud maksumeetmed toovad riigile rohkem raha sisse, kuid see, kui efektiivseks need meetmed kujunevad, ei ole senini veel teada. Millal täpselt Kreekal raha otsa saab, sõltub sellest, kui palju avaliku sektoriga seotud makseid suudab ja tahab valitsus edasi lükata.
Millal on järgmised võlamaksete tähtajad?
Kreeka peab 9. aprillil IMFile tagasi maksma 450 miljoni euro suuruse laenu. Kas riigil ka selleks vahendeid on, pole teada. Kreeka ametnikud ei ole siiani andnud selget vastust, kas laen õigeaegselt tagasi makstakse. Vihjatud on sellele, et valitsus võib keelduda IMFile võla tagasi maksmisest, kui see tähendab seda, et maksmata jääks pensionid või palgad. Kreeka Euroopa kreeditorid suhtuvad riigi rahaprobleemi pigem rahulikult, nähes seda pigem kui kasulikku surveallikat Kreeka valitsuse mõjutamiseks, mitte kui tiksuvat pommi. Saksamaa ametnikud usuvad, et Kreeka väited võimetusest oma laenude tagasimaksekohustusi täita on bluff, et saada kreeditoridelt abipaketi päästeraha ilma nende reforminõuetele vastu tulemata. Nimelt viitavad nad 2012. aastale, mil Kreeka suutis sarnases situatsioonis veel kuude kaupa maksetega graafikus püsida. Samas on võimalik, et seekord on Kreekal tõsi taga ning riigil saab raha otsa kreeditoride prognoositust varem.
Kas Kreeka valitsusel on veel mingeid kasutamata sääste?
Mitte palju. Selleks, et viimastel nädalatel riigisiseseid maksekohustusi täita, on valitsus pidanud kõikvõimalikest avaliku sektori reservidest laenamise abil raha kokku kraapima. Veebruari lõpust alates on valitsus üle võtnud või laenanud kokku 1,2 miljardit eurot riigi keskpangalt, institutsioonilt, mis haldab Euroopa Liidu põllumajanduslikke subsiidiumeid, töötukassalt ning mujalt. Ametnike sõnul on erinevate avaliku sektori üksuste reservides järel veel 500 miljonit eurot.
8. aprillil peaks toimuma Kreeka riiklike võlakirjade oksjon ning valitsuse jaoks on ülioluline äratada sellega välisinvestorite suurt huvi, mis viimasel ajal aga on pigem vastupidist trendi näidanud. Ateenale annab teataval määral lootust eelmine oksjon, mille käigus ostis Hiina riigi poolt kontrollitav investeerimisfond kokku 100 miljoni euro eest võlakirju. Samuti loodab valitsus, et riigile toob lisaraha sisse seadusemuudatus, mis annab riigile maksuvõlgu tagasi maksvatele kreeklastele teatud soodustusi. Eelmise aasta maikuu seisuga oli iga neljas kreeklane riigi ees maksuvõlglane. Käesoleva aasta 20. märtsil jõustunud regulatsioon tõi peaminister Alex Tsiprase väitel juba esimese nädalaga riigile sisse 100 miljonit eurot.
Millised on Kreeka jaoks oluliseimad tähtajad?
Peale IMFi laenu tagasimaksmise tähtaega 9. aprillil tuleb Kreekal 14. aprillil ja 17. aprillil erainvestoritele kahes osas tagasi maksta kokku 2,4 miljardit eurot lühiaegseid laene. Seejärel peab riik leidma umbes 1,7 miljardit eurot, et maksta kuu lõpus ära avaliku sektori palgad ja pensionid. 8. mail tuleb riigil maksta erainvestoritele tagasi 1,4 miljardit eurot ning neli päeva hiljem ootab tasumist 779 miljoni suurune võlamakse IMFile.
Kõige olulisem kuupäev on aga 20. juuli, mil tuleb lunastada võlakirju kogusummas 3,5 miljardit eurot. Võlakirjade omanikuks on Euroopa keskpank ning juhul kui Kreeka ei suuda seda summat tasuda, ootab riiki Euroopa Liidu ametnike sõnul ülimalt suure tõenäosusega eurotsoonist lahkumine. Seda summat pole Kreekal Wall Street Journali hinnangul võimalik iseseisvalt mitte mingil viisil tasuda, mistõttu on võlakirjade lunastamiseks vaja kindlasti kreeditoride abipaketi maksete jätkumist.