/nginx/o/2013/09/06/2327551t1h1c43.jpg)
Sõltumatu tarbijakaitseorganisatsioon Stiftung Warentest katsetas Saksamaa massaažiturul nelja levinumat tehnikat ning andis üldise hinnangu olukorrale ning suunised tarbijatele, kuidas leida õige massöör ning mida tasub massaažilt oodata.
Test: massaaž ei anna leevendust tervisemuredele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eksootilised spaamassaažid lubavad oma reklaamides sageli argisest stressist turgutavat leevendust, sügavat lõõgastust ning murede kadumist lõdvestuvatest lihastest.
Stiftung Warentest võttis ette neli populaarsemat massaažitehnikat – helimassaaž, kuuma kivi massaaž, Lomi Lomi Nui ning Abhyanga massaaž. Neid võrreldi põhjalikult, vahendab Saksa ajaleht Bild.
Katse korraldanud eksperdid annavad inimestele oma kokkuvõttes juhised, mida tasuks meeles pidada terapeudi valikul ning ühtlasi rõhutavad, et pole piisaval määral teaduslikke tõendeid ühegi massaaži tõhususest tervisele.
Need, kes on otsustanud ühe mis tahes wellness-spaa protseduuridest valida, lasku aga käia, lõõgastugu ja nautigu. Läbimurret oma tervisehädadele pole mõtet aga loota, sest ka meditsiinis pole olemas ühtki läbiviidavat protseduuri, mis tooks leevendust peavaludele või pingetele pea piirkonnas.
Massaažitehnikad, mida Saksa turul pakutakse, on sageli kombineeritud massööride päritolumaa kultuuriga. Tõsimeelsete ja pragmaatiliste sakslaste jaoks on need kontseptsioonid, mis puudutavad n-ö keha ja vaimu turgutamist, pigem veidrad. Ja seda mitte põhjusel, et Saksamaal pole sel massaažinišil füsioterapeutide kõrval eriti head mainet.
Testitud massaažitehnikate puhul loovad testijad kontrasti – hästitreenitud ning riiklikke sertifikaate omavad massaažiterapeudid ja vetelpäästjad peavad oma teadmiste omandamiseks läbima mitmed koolitused ning kursused, samal ajal kui tänavanurgapealse massaažisalongi töötaja võib olla oma oskused omandanud mõnelt intensiivkursuselt, mis kestis ühe nädalavahetuse. Sellisel kursusel ei suudeta kindlasti anda edasi täielikku arusaama inimkeha funktsioneerimisest.
Stiftung Warentest hoiatab lisaks, et hästikõlavad reklaamlaused nagu «diplomeeritud massöör» ning «meditsiinilise kvalifikatsiooniga» pole kindlasti kvaliteedimärgid leidmaks häid massööre. Üleüldse – terapeut ja massöör on sõnad, millel pole paljudel puhkudel seaduslikku erisust. Nii ka Saksamaal.
Soovitus siinkohal oleks see, et mida ebareaalsemaid asju reklaam lubab (näiteks «massaaž, mis paneb sind tundma 20 aastat nooremana»), siis seda tõenäolisem on, et saad petta.
Kuid alustame kõige esimesest ja elementaarsemast asjast, millest paljud pole teadlikudki. «Ainuüksi naha puudutus ei ole kunagi turvaline,» ütleb Lutz Hertel Saksamaa wellness-liidust. Seda põhjusel, et nahas ja vahetult naha all peitub palju piirkondi, mis on ühenduses närvilõpmetega. Kui tegemist on piisava ettevalmistuseta massööriga, võib tema teadmatu tegevus põhjustada koguni tervistkahjustavat mõju.
Ainult põhjalik koolitus on tagatis sellest, et massööril on ka meditsiinilised teadmised ja sügavam arusaam klassikalise massaaži toimimisest ja praktiseerimisest. Kõige lõpuks – massöörilt tasuks alati küsida tema oskusi kinnitavat kvalifikatsiooni. Kui ta pakub massaaži, mida ta pole õppinud, ei ole mõistlik seda enda peal katsetada.