/nginx/o/2015/04/01/3924663t1h37a9.jpg)
Teadlaste möödunud aastal kogutud andmed näitavad, et Saaremaa rannikumere räim ja ahven ületavad raskemetallide sisalduse poolest keskkonnastandardeid, kuid on siiski söögikõlblikud.
Räim ja ahven on hoolimata raskemetallidest söödavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti mereinstituudi nooremteadur Triin Veber ütles Saarte Häälele, et sisuliselt kõigi 2014. aastal Eesti rannikumere seire käigus analüüsitud kalade elavhõbedasisaldus ületab Euroopa Liidu kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardit 20 mg/kg kohta ning Eesti rannikuvee seisund tuleb elavhõbeda suhtes hinnata halvaks.
Samas ei ületa elavahõbedasisaldus kalades toiduainetele kehtestatud piirnorme (0,50 mg/kg). Elavhõbe on kaadmiumi ja plii kõrval inimese tervisele kõige ohtlikum raskemetall.
Seires osalenud Eesti veekogudest oli nii kaadmiumi- kui ka elavhõbedasisaldus kõige suurem Väikses väinas püütud kalades. Kõrgem ohtlike ainete sisaldus Väikse väina kalades on teadlaste hinnangul tingitud selle mereala suletusest, vähesest veevahetusest ning ohtlike ainete sissekandest nii maismaalt kui ka atmosfäärist. Kõrge elavhõbedasisaldusega kaladega paistsid silma ka Soela väin ja Kihelkonna laht.
Lisaks mereinstituudis töötamisele Tartu tervishoiu kõrgkoolis õppejõu ametit pidav Triin Veber ütles, et maksimaalne täiskasvanu poolt toiduga omastatav elavhõbedakogus ei tohiks ületada nädalas 0,3 mg, kuid ainuüksi üks Läänemere kalast valmistatud toiduports võib sisaldada juba 0,2 mg elavhõbedat. Elavhõbe kahjustab aju ja närvisüsteemi, neere, maksa ja loodet. Närvisüsteemi häiretest on leitud kaladest toiduga saadud metüülelavhõbeda seoseid treemori ehk lihasvärina esinemise ja Parkinsoni tõve vahel.
HELCOM-i (Balti mere keskkonnakaitse komisjon – toim) ülevaates on kaadmiumisisalduse piirväärtus 0,2 mg/kg kohta, millest kõrgem oli kaadmiumisisaldus 45 protsendil räime-, kuid ainult 1 protsendil ahvenaanalüüsidest. Siiski ei ületa kaadmiumi väärtused Euroopa toiduohutusameti soovitusi.
Veberi sõnul peetakse praegu heaks soovituseks süüa Läänemerest püütud kala mitte rohkem kui portsjon nädalas. Siiski ei tohiks Veberi meelest kala söömist ka vältida, sest sel on meie tervisele ka väga palju positiivselt mõjuvaid omadusi. «Terviseriske hinnates tuleb arvestada sellega, et tervist mõjutab palju rohkem tegureid kui ainult toiduga saadavad võimalikud mürgikogused,» sõnas ta, nimetades tervise mõjutajatena ka muud keskkonnasaastatust, eluviise ja geene.